Artur Alliksaar

Kahekesi
Millal viljasid valmib me ulmadepuust,
ma ei tea.
Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus,
on nii lõpmata hea.
Kuni kestab me lokkavais luhtades luus,
ära peatu, mind vea.
Minu ees on su heledalt lainetav juus
ja su julguripea.
Kui kord tühjeneb meeli meil kosutand kruus,
hing kui enam end laulma ei sea,
ja sa lahkud, ka siis ma ei usu, mu muus,
et sind järgides teinuksin vea.