Agatha Christie

Rafineeritud vargus
(orig. pealkiri "The Million-Dollar Bond Robbery")

"Uskumatu, kui palju aktsiavargusi on viimasel ajal olnud!" märkisin ühel hommikul ajalehte käest pannes. "Poirot, kuidas oleks, kui meiegi kord röövimise peale välja läheksime?"
"Kas tahate - kuidas ma pean seda ütlema - kiiresti rikkaks saada, mu sõber?"
"No vaadake ometi seda viimast osavat ettevõtmist. Liberty aktsiad väärtusega miljon dollarit, mis London and Scottish Bank New Yorki saatis, on "Olympia" pardal kummalisel viisil kaotsi läinud."
"Kui ma mitte alati merehaigeks ei jääks, peaks merereis säärasel suurel laeval oivaline olema," pomises Poirot unelevalt.
"Jaa, tõepoolest!" ütlesin niisama erutatult. "Mõned neist laevadest on lausa paleed - basseinid, lamamishallid, restoranid -, teinekord unustad, et viibid merel."
"Mina ei saaks iial unustada, et viibin merel," ütles Poirot. "Kõik need asjad, millele te osundate, ei tähenda mulle midagi; aga, mon ami, mõelge korraks inimese peale, keda säärasel laeval leidub. Nende ujuvate paleede pardal, nagu te nii õigesti märgite, võib kohata kriminaalse maailma eliiti."
Naersin. "Niisiis sihite sinna! Tahaksite meelsasti ristata mõõgad mehega, kes Liberty aktsiad ära näppas?"
Vestluse katkestas meie majapidajanna.
"Keegi noor daam soovib teiega rääkida, mr. poirot. Siin on tema nimekaart."
Kaardil seisis: miss Esmée Farquhar. Poirot, kes oli laua alla kum­mardunud, et üht vedelevat lipakat paberikorvi visata, noogutas majapida­jannale.
Pilk hiljem juhatati tuppa võluvaim daam, keda ma eales olen näinud. Ta oli arvatavasti kakskümmend viis aastat vana, tal olid suured pruunid silmad ja täiuslik figuur. Ta oli hästi rõivastatud ja jättis laitmatu mulje.
"Palun istuge, mademoiselle. See siin on mu sõber kapten Hastings, kes mind väikeste probleemide puhul aitab."
"Kardan, et see probleem, millega mina täna teie juurde tulen, on suur, mr. poirot," ütles tütarlaps ja noogutas mulle sõbralikult, kui ta istet võttis. "Arvatavasti olete selle kohta juba ajalehtedest lugenud. Tegemist on Liberty aktsiate vargusega "Olympial"."
Poirot pidi siiski mõningat hämmingut ilmutama, sest neiu jätkas kiirustades: "Tõenäoliselt küsite, mis on minul tegemist London and Scottish pangaga. Ühelt poolt mitte mingisugust, teiselt poolt üsnagi palju. Mõistate, mr. Poirot, ma olen mr. Ridgewayga kihlatud."
"Ahaa! Ja mr. Ridgeway..."
"Talle oli usaldatud varastatud aktsiate pakk. Loomulikult ei saa talle teha ühtki etteheidet, sest ta polnud milleski süüdi; aga sellest hoolimata on ta asjast täiesti vapustatud, sest tema onu - ma tean seda - kinnitab: küllap mainis ta kusagil kergemeelselt, et tal on kaasas väärt­paberid. Tema karjäär on hävitatud."
"Kes on tema onu?"
"Mr. Vavasour, üks kahest panga London and Scottish Bank peadirektorist."
"Oleks hea, miss Farquhar, kui te mulle kogu loo ära räägiksite."
"Meelsasti. Nagu teate, tahtis pank ühe ärikokkuleppe tarvis Ameerikas sinna saata miljoni dollari väärtuses aktsiaid. Mr. Vavasour tegi nende kohaletoimetamise ülesandeks oma õepojale, kes on pangas juba aastaid olnud vastutaval kohal ja kõigi panga tehingute üksikasjadega hästi kursis. "Olympia" sõitis Liverpoolist välja 23-ndal ja mr. Vavasour ja mr. Shaw andsid aktsiad Philipile selle päeva hommikul. Need kon­trolliti, seoti pakki ja pitseeriti tema juuresolekul. Seejärel lukustas ta paki otsekohe oma kohvrisse."
"Kas kohver oli tavalise lukuga?"
"Ei, mr. Shaw, panga teine peadirektor nõudis, et kohvrile paigalda­taks Hubbsi firma spetsiaalne lukk. Nagu juba ütlesin, pani Philip paki oma kohvri põhja. Teatavasti varastati see juba enne, kui "Olympia" New Yorki jõudis. Kogu laev otsiti süstemaatiliselt läbi, ent tulemusteta. Paberid haihtusid otsekui õhku."
Poirot grimassitas.
"Küll mitte täielikult, sest nagu ma kuulnud olen, müüdi need ära väikeste pakettidena poole tunni jooksul pärast "Olympia" päralejõudmist. Kõigepealt peaksin rääkima mr. Ridgewayga."
"Tahtsin just ette panna, et tuleksite koos minuga Cheshire Cheese’isse lantšile. Philip ootab mind seal, aga ta ei tea, et ma tema pärast teie juurde nõu küsima tulin."
Olime tema ettepanekuga päri.
Mr. Philip Ridgeway oli juba kohal ja näis mõningal määral ülla­tunud, kui tema pruut kahe võõra mehe saatel saabus. Ta oli suur, meeldiva olekuga noor mees kergelt hallikate meelekohtadega, kuigi aastaid ei võinud tal olla palju üle kolmekümne. Miss Farquhar lähenes talle ja asetas käe tema käsivarrele. "Andesta, Philip, toimisin pisut omavo­likiselt. Kas tohin esitleda: siin on mr. Poirot, kellest sa kindlasti juba kuulnud oled, ja tema sõber kapten Hastings."
Ridgeway tegi üllatunud näo.
"Loomulikult olen teist kuulnud, mr. Poirot!" ütles ta, kui me kätlesime.
"Aga ma ei teadnud, et Esmée võiks tulla mõttele meie muredes teilt nõu küsida."
"Kartsin, et sa poleks seda lubanud, Philip," ütles miss Farquhar tasa.
"Ma soovin väga," märkis mr. Ridgeway naeratades, "et mr. Poirot’l oleks võimalik sellesse tumedasse loosse pisut valgust tuua. Kaotan varsti mõistuse." Tema nägu oli tõepoolest vaevatud ning laskis selgesti tunda survet, mille all ta elas.
"Noh, kõigepealt söögem, ning pärast lantši paneme pead tööle ja vaatame, mis me teha saame. Tahaksin kogu lugu kuulda mr. Ridgewaylt endalt," ütles Poirot.
Oivaliselt röstitud liha ja niisama oivalist neerupudingut süües rääkis Philip Ridgeway varguse lähematest asjaoludest. Tema öeldu oli täielikus kooskõlas kirjeldusega, mille miss Farquhar oli meile juba andnud. Kui ta lõpetas, esitas Poirot oma esimese küsimuse.
"Ja kuidas te varguse avastasite, mr. Ridgeway?"
Küsitu naeris kibedalt.
"Seda oli täiesti võimatu märkamata jätta, mr. Poirot. Minu kohver oli voodi alt pooleldi välja tõmmatud ning kriibitud ja rikutud, sest lukku oli üritatud jõuga avada."
"Ahh - sain aru, nagu oleks kohver võtmega avatud?"
"See on tõsi. Alguses oli proovitud lukku lahti murda, aga ilmselt see ebaõnnestus. Lõpuks suutis varas selle mingil moel avada."
"Kummaline!" ütles Poirot ja tema silmad hakkasid roheliselt kilgendama.
Tundsin seda kilgendust vägagi hästi. "Üpris kummaline! Seal raisatakse nii palju aega, et lukku lahti murda, ja siis - sapristi - tuleb tollele tüübile järsku meelde, et tal on võti. Aga Hubbsi võtmetel pole ju duplikaate!"
"Seep see on! Vargal ei saanud võtit olla. Mul oli see päeval ja öösel kaasas."
"Kas olete täiesti kindel?"
"Võin seda vanduda! Ka mina küsisin endalt, miks raisatakse nii palju aega katsele üht ilmselgelt alistumatut lukku lahti murda, kui on olemas võtme duplikaat või võti ise."
"Oojaa, see küsimus on tähtis, sellepärast ma ta esitasingi. Söandan ennustada, et lahendus, kui see meil eales korda peaks minema, on seotud just selle kummalise asjaoluga. Palun, ärge pange pahaks, kui ma teile veel ühe küsimuse esitan: kas olete absoluutselt kindel, et lukustasite kohvri?"
Philip Ridgeway vaatas talle üksnes otsa ja tegi vabandava žesti.
"Oo, sedagi võib juhtuda, uskuge mind. No olgu, aktsaid varastati kohvrist. Ja mida tegi varas edasi? Kuidas tal läks korda saagiga maale minna?"
"Seep see on!" hüüdis Ridgeway. "Kuidas ta selle teoks tegi?" Tollivõimud olid informeeritud. Iga inimest, kes laevalt lahkus, kontrolliti väga hoolikalt."
"Ja kui ma õigesti aru sain, oli aktsiaid kenake pakk?"
"Loomulikult. Pardale polnud seda üldse võimalik peita - ja ilmselt seda ei tehtudki, sest aktsiaid pakuti müüa juba pool tundi pärast "Olympia" saabumist, ammu enne seda, kui ma telegraafida sain ja mulle numbri teatati. Üks maakler vannub koguni, et olevat mõned ostnud juba enne "Olympia" saabumist."
"Kas on võimalik, et mõni kiirpaat avamerel aktsiad vastu võttis?"
"Me puutusime kokku ainult võimude ametipaadiga, ja sedagi pärast häiret, kui laev oli juba range kontrolli all. Ka minul tekkis kohe samasugune mõte ja ma hoidsin silmad topelt lahti. Mu jumal, mr. Poirot, see lugu ajab mind päris hulluks! Nüüd väidetakse juba, et ma olevat ise need aktsiad varastanud."
"Kuid teid otsiti ju hoolega läbi, kui te maale tahtsite minna?"
"Jah."
Noor mees vaatas talle üksisilmi otsa.
"Ilmselt te päris ei mõista, mida ma mõtlen," ütles poirot ja naeratas mõistatuslikult. "Läheksin nüüd meeleldi panka, et hankida mõningaid teateid."
Ridgeway võttis taskust kaardi ja kritseldas sinna paar rida.
"Andke see kaart seal üle, ja mu onu võtab teid otsekohe vastu."
Poirot tänas ja jättis miss Farquhariga hüvasti. Sõitsime koos Treadneedle Streetile, panga London and Scottish Bank peahoone juurde. Pärast Ridgeway kaardi ettenäitamist juhatati meid sisse- ja väljamakseluukidest mööda, väikesesse büroosse esimesel korrusel. Seal võtsid meid vastu mõlemad peadirektorid. Need olid kaks auväärset härrat, kes panga teenistuses halliks läinud. Mr. Vavasour kandis lühikest valget habet. Mr. Shaw oli siledaks raseeritud.
"Kas olete eradetektiiv?" küsis mr. Vavasour. "Andsime juhtumi loomulikult Scotland Yardile. Inspektor McNeil võttis asja enda peale. Usutavasti on ta väga võimekas mees."
"Olen selles kindel," ütles Poirot viisakalt. "Kas lubate esitada mõned küsimused, mis puudutavad teie õepoega? Peale selle tahaksin teada, kes tellis Hubbsilt luku."
"Mina ise," ütles mr. Shaw. "Ma ei tahtnud seda asja ühelegi ametnikule usaldada. Ja mis võtmesse puutub, siis on üks minul, üks mr. Vavasouril ja üks mr. Ridgewayl."
"Ning ükski ametnik ei pääsenud võtmete juurde?"
Mr. Shaw pöördus küsivalt mr. Vavasouri poole.
"Usun kindlalt väita võivat, et need jäid seifi, kuhu me need 23-ndal deponeerisime," ütles mr. Vavasour. "Minu kolleeg jäi õnnetul kombel neliteist päeva tagasi haigeks - täpselt sellel päeval, kui Philip reisile asus. Ta paranes alles nüüd."
"Raske bronhiit pole minuvanusele mehele mingi lõbu," ütles mr. Shaw kaeblikult. "Kardan, et mr. Vavasourile ei valmistanud mingit rõõmu töö hulk, mis minu äraoleku tõttu kuhjus. Ja siis veel lisaks need ootamatud mured."
Poirot esitas veel paar küsimust. Oletan, et ta tahtis kindlaks teha, missugune on onu ja õepoja vahekord. Mr. Vavasouri vastused olid lühikesed ja täpsed. Tema õepoeg olevat usaldusväärne pangaametnik ja kohusetundlik inimene. Mingisugustest võlgadest või rahalistest raskustest ta ei teadvat. Mr. Ridgewayle olevat sageli sääraseid missioone usaldatud. Lõpuks juhatati meid komplimentide saatel viisakalt välja.
"Olen pettunud," ütles Poirot, kui me tänavale jõudsime.
"Küllap lootsite rohkem teada saada? Vanahärrad on üsna reserveeritud."
"Mis mind pettuma pani, polnud mitte nende reserveeritus, mon ami. Ma ei oodanudki, et pangadirektorid on kotkapilguga julged finantsistid, nagu seda nii ilusasti on lugeda teie lemmikraamatutes. Ei, ma olen kogu selles loos pettunud - see on liiga lihtne!"
"Lihtne?"
"Jah, kas te ei leia, et asi on lihtne, otse lapsikult lihtne?"
"Kas te siis teate, kes aktsiad varastas?"
"Jah, ma tean seda."
"Aga siis ... peame ..."
"Ärge muretsege ja ärge erutuge, Hastings. Hetkel ei saa me midagi ette võtta."
"Ent miks? Mida te ootate?"
""Olympiat". Ta saabub Inglismaale teisipäeval."
"Aga kui te teate, kes aktsiad varastas, miks siis veel oodata? Kas kurjategija ei pääse põgenema?"
"Mõnele lõunamere saarele? Seal ei ähvarda teda väljaandmisoht. Ei, mon ami, sealne elu talle ei meeldi. Miks ma ootan? Eh bien, Hercule Poirot’le on juhtum täiesti selge, aga teistele, keda armas jumal pole nii rikkaliku mõistusega varustanud - näiteks inspektor McNeil - oleks mõistlik veel mõned järelepärimised teha, et tõendeid hankida. Alati tuleb mõtelda oma vähem andekate kaaskodanike peale."
"Suur jumal, Poirot! Annaksin palju raha selle eest, et ükskord elus näha, kuidas te korralikult sisse kukute - ainult üks kord! Te olete nii kohutavalt enesekindel!"
"Ärge nõnda erutuge, Hastings. Ma tean, et te ei suuda mind ajuti taluda. Ah, suurvaimud kannatavad nii väga."
Väike mees lõi endale vastu rinda ja ohkas nii koomiliselt, et puhkesin naerma.
Teisipäeval istusime Liverpooli suunduva esimese klassi kupees. Poirot oli kangekaelselt tõrkunud vähimastki vihjest. Ta niiöelda suples naudingus, sest kobasin ikka veel täielikus pimeduses. Pidasin paremaks mitte enam küsimusi esitada ja peitsin oma uudishimu teeseldud ükskõiksuse taha.
Jõudnud kaile, mille ääres seisis suur ookeanilaev, muutus Poirot ärksaks. Küsitlesime üksteise järel nelja stjuuardit ja pärisime ühe Poirot’ niinimetatud sõbra järele, kes oli 23-ndal New Yorki sõitnud.
"Vanapoolne härra, kes kandis prille, haige, kes vaevalt kajutist väljuda suutis."
Säärane kirjeldus näis käivat kellegi mr. Ventnori kohta, kelle kajut C 24 oli paiknenud otse Philip Ridgeway kõrval. Kuigi ma ei teadnud, kuidas Poirot tolle mr. Ventnori eksistentsi ja isikukirjelduseni oli jõudnud, tundsin ennast väga erutatuna.
"Öelge," hüüdsin, "kas see härra oli esimesi reisijaid, kes New Yorgis maale läks?"
Stjuuard raputas pead. "Ei, sir, ta oli viimaseid, kes pardalt lahkus."
Vaikisin masendatult ja märkasin, et Poirot mulle näkku irvitas. Ta tänas stjuuardit, üks rahatäht vahetas omanikku, ning me sõitsime ära.
"Kõik on ilus ja hea," märkisin ägedalt, "aga see viimane vastus peaks teie oivalise teooria kenasti nurka heitma, ehkki te niiviisi irvitate!"
"Nagu ikka, olete pime ja kurt, Hastings. Vastupidi, viimane vastus oli mu teooria põhiline tugisammas."
Tulvil meeleheidet tõstsin käed.
"Annan alla," ütlesin.
Taas Londoni rongis, kirjutas Poirot mõne minuti jooksul usinalt ja pitseeris siis oma töö tulemuse ümbrikku.
"See on inspektor McNeili jaoks. Anname selle mööda sõites Scotland Yardi ja siirdume siis restorani, kuhu miss Esmée lõunale palusin."
"Ja mis on Ridgewayga?"
"Jah, mis temaga on?" küsis Poirot silmi pilgutades.
"Noh, te ei oleta ometi - te ei või ..."
"Te kaotate üha rohkem tunnetust seoste suhtes, Hastings. Isegi kui Ridgeway olnuks varas - mis täiesti võimalik -, olnuks see mulle tükk puhast metoodilist tööd."
"Tulge, Hastings, arutame juhtumi veel kord läbi. Ma ju näen, et olete uudishimust lausa lõhkemas. Niisiis - pitseeritud pakk võetakse kohvrist ja see haihtub õhku, nagu miss Farquhar väljendas. Aga tänapäeval ei haihtu enam miski õhku, seetõttu peaksime sellest teooriast loobuma. Ent mis sai pakist? Igamees kinnitab meile, et seda oli võimatu maale sokutada ..."
"Jah, aga me teame ..."
"Teie võite teada, Hastings. Mina mitte. Olen arvamisel, et kui see näis võimatu olevat, siis see oligi võimatu! Jääb veel kaks võimalust: pakk peideti pardale - mis oli väga raske - või visati üle parda."
"Te mõtlete ujukit?"
"Ei."
Jäin talle otsa vahtima.
"Kui aktsiad heideti üle parda, polnud ometi võimalik neid New Yorgis müüa."
"Imetlen teie loogikat, Hastings. Ent aktsiaid müüdi New Yorgis, järelikult ei heidetud neid üle parda. Kas näete nüüd, kuhu see meid viib?"
"Sinnasamma, kus me alguses olime."
"Jamais de la vie! Kui pakk üle parda heideti, ent aktsiaid New Yorgis müüdi, siis ei saanud pakis aktsiaid olla. Kus üleüldse on tõendid, et nad seal olid? Mr. Ridgeway ei avanud pakki sellest peale, kui ta selle Londonis sai."
"Jah, aga siis ..."
Poirot tegi kärsitu liigutuse.
"Palun lubage mul jätkata. Viimast korda nähti aktsiaid panga London and Scottish Bank büroos 23-nda hommikul. Nad tulid taas päevavalgele pool tundi pärast "Olympia" saabumist New Yorki. Ühe mehe andmetel, keda keegi ei usu, koguni enne laeva saabumist. Ja kui me nüüd oletame, et aktsiad polnudki "Olympia" pardal? Kas nad võisid New Yorki saabuda mõne teise laevaga? Jaa! "Gigantic" lahkub Southamptonist samal päeval kui "Olympia", ületab aga Atlandi ookeani rekordkiirusel. "Giganticuga" võisid aktsiad New Yorki jõuda päev varem. Juhtum hakkab iseenesest segima. Pitseeritud pakk on üksnes eksiteele viimiseks, vahetus pidi aset leidma panga büroos. Kõigil kolmel kohalolnud härral olnuks lihtne teha teine samasugune pakk ja see siis ehtsa vastu vahetada. Tris bien, aktsiad saadeti New Yorki ühele käsilasele, et too need, niipea kui "Olympia" saabub, maha müüks. Ent keegi pidi sõitma "Olympial", et simuleerida vargust."
"Milleks?"
"Kui Ridgeway oleks paki lahti teinud ja nentinud, et tegu on pettusega, oleks kahtlus otsekohe Londonile langenud. Ei, kõrvalkajuti mees vaid simuleerib katset kohvrit lahti murda, et oletatavale vargusele tähelepanu juhtida. Tegelikult avab ta kohvri varuvõtmega, viskab paki üle parda, ootab, ja lahkub laevalt viimasena. Loomulikult kannab ta tumedaid prille ja teeskleb invaliidi, sast ei riski kohtuda Ridgewayga. Ta läheb New Yorgis maale ja sõidab järgmise laevaga tagasi."
"Aga kes... see siis oli?"
"Mees, kellel oli topeltvõti, mees, kes tellis luku, mees, kes polnud raskelt haigena kodus - enfin, too "reserveeritud" vana pangadirektor, mr. Shaw! Muuseas, kurjategijaid leidub ka kõrgemas seltskonnas, mon ami!"
Vahepeal olime jõudnud restorani ning Poirot läks rõõmust särades miss Farquhari juurde. "Bonjour, mademoiselle, siin me oleme. Mul läks see korda! Kas tohib?"
Särades suudles Poirot üllatunud tütarlast põsele.

Tõlkinud ILME REBANE