Üliôpilaslaulik Sisukord Gaudeamus. Eesti hümn. Soome hümn Ungari hümn Rootsi hümn. Läti hümn. Leedu hümn. La marseillaise Nylänningarnas marsch Uplandssången Savolaisten laulu Karjalasten laulu Hellad vennad, astkem kokku Vaigistage kóne kómu, Armas ... vóta karik' Eestimaa, mu isamaa, Aeg kaob kiirelt, ligemale liigub ANDEKS, KAS TEIL ON VEEL RUUMI? Anna, poiss, karikas mulle, Ants oli aus saunamees, Armsad sóbrad, vótkem kuulda, trillallaa, trullallaa! Ehitage rahukojad Ehitagem Eesti kojad Ei saa mitte vaiki olla, Eidekene ketrab, heietab lónga, Ela hästi, mu kodumaa Elas metsas muti-onu Elus pole alati kóik nali, Emajóe pääl kurb kaebehääl, Enne veel, kui kustub eha, Haanja miis vidi lubjakivve Hei, poisid, kas olete valmis? Hele täht, sa vaikselt vilgud, Hoia jumal, Eestit, Hoia kinni, muidu vóid Sa uppi lennata! Hääd ööd, hääd ööd! Iga mees on oma saatuse sepp Isamaa hiilgava pinnala paistab :,: Isamaa ilu hoieldes, :,: Isamaa, óitse sa! :,: :,: Istsó maailma veerókósó pääle, Joo, joo, vennake, joo! Juba kase ladvalt lehed lang'vad, Jumal, sull' ligemal' Jumalaga, kohav laani, Jóekaldal istub kalamees, Kalle Kusta moor see magab Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt Siin teretavad metsaladvad Kas tóesti, issand, jóudnud hommik, Kasarmu ees uksel vahiposti ees (Lily-Marleen) Kaua sa kannatad kurbade naeru; Kaugel idas paksus metsas Kaugel sinust ja kodumaast, Kaugel, kaugel, sääl on minu kodu - Kaunimad laulud pühendan sull' Kaunistagem Eesti kojad Kel' pole olnud róómsat pääd, Kel teist süda armul póleb, Kena näokene, ilus suukene, Kes elab metsa sees? Kes on rikas, see vaid praadi süüa leegib, Keskööl lossivaremes Klaas kokku, Taaralinn elagu Kodukülla maha jäi mu neiuke; (Erika) Koit istus taeva serva peal Kord elas Ali-Baba, Kord elas mölder veski peal, Kord ennustas arst mulle kadu, Kord kaunil suveóhtul Kord laante sees noor kunstnik valis värve. Kord mina pargis tukkusin Kord mótetes istus :,: üks emake nii, :,: Kord olin ma röövlite päälik, Krambambuli on joogi nimi, Kui ilma sünnib inime', Kui Jaanilinnas oli kustund kära Kui kaebades kohiseb Emajóe säng Kui kallist kodust läksin Kui kolm kana kónnivad Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kui lapsena televisioonis Kui mina alles :,: noor veel olin, :,: Kui mina alles, umpa, umpa, Kui mina olin väiksekene, allea, allea, Kui mul mure kipub Kui noorpólves pidin, ma liisku tómbama, Kui on jóudnud sügise, Kui on tudeng reisi peal, Juhaidi-Juhaida! Kui róómus on mu meel, Kui saaksin ma kord issandaks - Kui sóber hakkas surema, Kui óhtu akna taga, Kui ööbik laulu laksutab Kuku sa kägu, kuldalindu, Kuldne óhtu päike, Kus on, kus on kurva kodu, :,: Kus pidu iial peetakse, Kus Póhja lahe kohiseb, :,: Kus sa käisid, kus sa käisid, sokukene? :,: Kuu kumab kullala Kuule ópetaja, mis on mulle vaja: :,: Kuu paistab merele, ümbrus kóik helge, Kóik ilm nüüd hurjutab, Kórtsist just välja nüüd tulen ju ma - Küll kurblik on poissmehe elu, Küll paavstil hea on ilma sees, jah ilma sees, Külmal óhtul seisan vahipostil Lapi laul Las käia, kulla peremees, Laula, laula, suukene, Laulge, poisid, laulge, peiud, Laulud nüüd lähevad kaunimal kólal, Laurentius, armas Laurentius sa, Leidsin pähkli, leidsin pähkli, Leidub toonekurgi Aafrikaski, Lenda, lenda, lepalind! Linnud metsas hulgana Lossides krahvidel pulmad on hoos, Lossis, nimega Gradesko, Lätsi küllä kükäkillä, Maid ja rahvaid maha jättes Ma istun keldris, vilu mul, Ma kaminatoast vótan keebi, Ma kóndisin vainul ja nägin üht neidu, :,: Ma lätsi läbi Tsergo külä Ma, sóbrad, jooksjavalust murtud, Ma vaatan paadist kiikriga, Maailm see on üks tühi mudel, Mats alati on tubli mees, Me mótted on priid: Me' elu jääb móistmata aktiks vist küll: Me oleme mehe kui mótsapulli, Me seisame Ilmeni ääres, Me vaenlased on verised, Meil aiaäärne tänavas, Meil merevood on vabad Meil sópruse-sidemed liitumas veel, Metsa läksid sa ja metsa läksin ma, Mets mühiseb ja kägu kukub ra'al, Mihkel ütles Leenile: Miks ei peaks ma elus Minagi olin Arkaadia teel, Minu armas isamaa, Minu peig on kalamees, Mis laululaine lahkesti, Mis on ilmake udune? Mu isamaa armas, Mu isamaa on minu arm, Mu kallim üleval kambris sääl, Mu meelen kuldne kodukotus, Mu süda on nii rahutu, Mulgimaa, sääl on hää elada. Mull' lapsepólves rääkis Mullu mina muidu karjas käisin, Mustlased kui mängivad, Mäe otsas kaljulossis Mürtsub trumm ja pillid hüüavad, Nagu linnu tiivul Naisi kohtame igalpool küllalt, Neiud tihti pääle noorelt Nii ajaratas ringi käind, :,: Nii mina, neiuke, sinule laulan, Nii tihti tóuseme me kannu tagant Noormees isamajast lahkub laia ilmasse, Oh, sa vana valgó jänes, Oi külad, oi kórtsid, Oi ólu sa mees, Oja ääres, puude vilus, Oleksin laululind, Olen ma kuulsas Itaalias Oli kodu meil sisemaa póldude vöös Oll' Mäeotsa talu, Om maid maailman tuhandit On elu meil üürike ilmas, On looja loonud meile tursked kämblad, On vendadest meil lahkund üks siit ilmast Oo burçi hiilgus endine, :,: Oh, sa vana valgó jänes. :,: :,: Oot, oot, oot, oot, Palju aastaid läinud mööda sellest a'ast, Pea óits'vad lilled, pea óits'vad roosid, Priius, kallis anne, Puhake, paremad pojad, Puhu tuul ja tóuka paati, aja Kuramaale mind! Punab laagrilipp siin kórgel üle puude, Püha öö, ónnistud öö! Raha paneb rattad käima, Rahvahulgad, tulge kokku Dedicated to ... Róómus üliópilane Saaniga sóitsin ma sahinal Sauna taga tiigi ääres Seal laupäevaóhtuselt lóhnavad kased, Seal metsaserval väikses majas, Seda ónne kóik ei aima, See Oolanni sóda oli kole küll :,: See Soaremoa on üks väikene moa, See Vene riigi säädus Setokósó sóitsivä Siidilipp ja hóbepurjed, Sind surmani küll tahan Sinu ilusad sinised silmad, Sitte oli kello kaksitoista öölla, Stenka Razin :,: Sultan on kuningas. :,: Suurt Marit ja pisikest Peetrit, hii-huu-haa, Sóbrad meie róómsas ringis. Sóbrad, vótkem vahvast' laulda, Sääl Abjas Vana-Karistes, Sügisóhtul seal venna ukse taga; Teele, teele kurekesed, Teid me tervitame, kodumaa metsad, Terve vald oli kokku aetud, Toone mail on metsad kullas; Toosti laulud Tudengite róómus meel Tuhat tähte säras taevas sellel tunnil, Tuisk on kolmandat päeva Tule ääres istun mina, Tulge kokku, Eesti pojad, tulge Eesti pinnale, Tulge kokku Eesti pojad, tulge vóidupidule, Tähtede taga kord koidab sull' taevas, :,: Täna me liigume Täna óhtul, kallid sóbrad, Täna óhtul naudin elu, Uhkel krahvil Monte Kristol Uhti-uhti uhkesti, Uinu vaikselt, mu lind, Vaatke, kuidas hommik koidab Vaga vesi, sügav póhi Vahva kindral Windisch Grätz ja teised härrad kindralid Vaikne kena kohakene, Vana Vändra voorimees Vaprad vennad, kallid kaimud, Varasel hommikutunnil Vares, vaga linnukene, Veel püsib Alma Mater Tartus Veere, veere, päevakene, Vennad tehkem puhtaks hääled, Viljandi paadimees Vändra metsas, Pärnumaal ôhtu valgas ôlut, ólut, muidu nórken janusse, ônne, Eesti rand ja saared, ôrn ööbik, kuhu tóttad sa Öö jahedust kallab, head ööd, head ööd. Öö lóhnab vihma sajab Ühel seikleval priiuserüütlil Ühes külas ja ühes talus Ühes Tartu linna koolis Üks mees nägi unes taevalikku óiglust, Üks paigake siin ilmas on, Üks tudeng oli suremas Üksinda, üksinda Üle kóige on maailmal vaja üht vaba last, Üle maa, üle vee viib rändaja tee. Ach Gott, es wird schon wieder Morgen, Alles schweige! Auf dem Schloße von Gradesco, Bruder, trink einmal, wir sind ja noch jung, Burschen, heraus! Ça ça geschmauset, Crambambuli Das Trinken, das soll man nicht lassen, Der Mai ist gekommen, die Bäume schlagen aus, Der Papst lebt herrlich in der Welt, Drei Lilien, drei Lilien, Ein lust'ger Musikante marschierte am Nil, Erika Es leben die Studenten Es zogen drei Burschen wohl über den Rhein, Freude, schöner Götterfunken, Gestern sass ich still beim Wein Grad' aus dem Wirtshaus nun komm' ich heraus! Hier sind wir versammelt zu löblichem Tun, Ich nehm' mein Gläschen in die Hand, Ich weiß nicht, was soll es bedeuten Im kühlen Keller sitz' ich hier Im schwarzen Walfisch zu Askalon Laßet die feurigen bomben erschallen, Man kann nicht immerfort studieren, O alte burschenherrlichkeit, Reich' mir, o Knabe, den Becher, Stoßt an! Tartu soll leben! Hurrah hoch! Studio auf einer Reis', juchheidi, juchheida, Trink, trink, Brüderlein, trink, Viola, Bass und Geigen, Warum soll't im Leben Isoo-Antti ja Rannanjärvi Jos eukkosi kieltää sua juomasta, Ja se Oolannin sota oli kauhea, Ken on syntynyt tammikuussa Oman kullan silmät sinisen on harmaat On paavin elo ihanaa, Oon nuori siksi laulan ain ja ilon kilven kannan, Benedictiner Munkliqueur Kor ur Bacchi tempel Livet är härligt, O, gamla klang- och jubeltid, Punschen kommer, punschen kommer, Vodka, ach vodka Ak, vecä burçu greznïba, Pulcëjietes, latvju dëli, Put, vejini, dzen laivinu, Sniedz man çurp, jaunekli, ragu, Students apkärt celodams, jucheidi, jucheida, Zelts un sudrabs patïk man, Bridge over trouble water If I have a hammer In a cavern, in a canyon, Should auld acquintance be forgot, The wild Rover. Up to mighty London came an Irishman one day. Alouette, gentille alouette, Cerevisiam bibunt homines, animalia cetera fontes. Integer vitae scelerisque purus _ Üliõpilaslaulik, 1.osa. Gaudeamus. Gaudeamus igitur, Juvenes dum sumus; Post jucundam juventutem, Post molestam senectutem :,: Nos habebit humus! :,: Ubi sunt, qui ante nos In mundo fuere? Vadite ad superos, Transite ad inferos, :,: Ubi jam fuere. :,: Vita nostra brevis est, Brevi finietur, Venit mors velociter, Rapit nos atrociter, :,: Nemini parcetur. :,: Vivat academia, Vivant professores, Vivat membrum quodlibet, Vivant membra quaelibet, :,: Semper sint in flore! :,: Vivant omnes virgines Faciles, formosae, Vivant et mulieres Tenerae, amabiles, :,: Atque laboriosae! :,: Vivat et respublica Et qui illam regit, Vivat nostra civitas, Maecenatum caritas, :,: Quae nos hic protegit! :,: Pereat tristitia, Pereant osores, Pereat diabolus, Quivis antiburschius, :,: Atque irrisores! :,: Eesti hümn. Sõnad:J.V.Jannsen. Mu isamaa, mu ónn ja róóm, Kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial seal See suure laia ilma peal, Mis mul nii armas oleks ka, Kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand Ja üles kasvatand; Sind tänan mina alati Ja jään sul truuks surmani! Mul kóige armsam oled sa, Mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, Mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja Ja vótku rohkest' ónnista', Mis iial ette vótad sa, Mu kallis isamaa! Soome hümn J.L.Runeberg. Oi maamme, Suomi, synnyinmaa! Soi sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, Ei vettä, rantaa rakkampaa Kuin kotimaa tää pohjoinen, Maa kallis isien! Sun kukoistukses, kuorestaan Kerrankin puhkeaa; Viel' lempemme saa nousemaan Sun toivos, riemus loistossaan, Ja kerran laulus, synnyinmaa, Korkemman kaiun saa! Ungari hümn Isten, áldd meg a magyart Jó kedvvel, böséggel, Nyújts feléje védö kart, Ha küzd ellenséggel! Balsors akit régen tép, Hozz rá víg esztendöt; :,: Megbünhödte már e nép A multat s jövendöt! :,: Öseinket felhozzád Kárpát szent bércére, Altalad nyert szép hazát Bendegúznak vére; S merre súgnak habjai Tiszának, Dunának, :,: Arpád hös magzatjai Felvirágozának. :,: Szánd meg, Isten, a magyart, Kit vészek hányának, Nyújts feléje védö kart, Tengeren kinjának. Balsors akit régen tép, Hozz rá víg esztendöt; Megbünhödte már e nép A multat s jövendöt! Rootsi hümn. Du gamla, du fria, du fjällhöga nord du tysta, du glädjerika, sköna! Jag hälsar dig, vänaste land uppå jord, :,: din sol, din himmel, dina ängder gröna. :,: Du tronar på minnen från fornstora da'r då ärat ditt namn flög över jorden. Jag vet att du är och du blir vad du var, :,: ja, jag vill leva, jag vill dö i Norden! :,: Läti hümn. Dievs svëti Latviju, Müs' därgo tëviju, Svëti jel Latviju, Ak svëti jel to! Kur latvju meitas zied, Kur latvju dëli dzied, Laid mums tur laimë diet, Müs' Latvijä. Leedu hümn. Lietuva, tevyne musu Tu didvyriu zeme! Içpraeites tavo sunus Te stiprybe semia! Tegul saule Lietuvos Tamsumus prasalina. Ir çviesa Ir tiesa Mus ziugsnius telydi! La marseillaise Allons, enfants de la patrie, Le jour de gloire est arrivé Contre nous de la tyrannie :,: L'étendard sanglant est levé! :,: Entendez-vous dans les campagnes Mugir ces féroces soldats? Ils viennent jusque dans nos bras Egorger nos fils, nos compagnes! :,: Aux armes, citoyens! Formez vos bataillons! Marchons! Marchons! Qu'un sang impur abreuve nos sillons! :,: Que veut cette horde d'esclaves, De traîtres, de rois conjures? Pour qui ces ignobles entraves, :,: Ces fers dès longtemps prépares? :,: Français, pour nous, ah! quel outrage, Quels transports il doit exciter! C'est nous qu'on ose méditer De rendre à l'antique esclavage! :,: Aux armes, citoyens! etc. Quoi! ces cohortes étrangères Feraient la loi dans nos foyers! Quoi! ces phalanges mercenaires :,: Terrasseraient nos fiers guerriers? :,: Grand dieu! par des mains enchaînées Nos fronts sous le joug se ploieraient! De vils despotes deviendraient Les maîtres de nos destinées! :,: Aux armes, citoyens! etc. Nylänningarnas marsch Det stormande havets mäktiga sång Vart hjärta ibland oss känner, Vid vår vagga den ljöd i vår barndom en gång, Och den fostrar oss upp till männer. :,: När molnen sig skocka, när luften känns kvav, När det mörknar ibland uppå färden, Som en fläkt från det friska, det fria hav Käckt storma vi ut i världen. :,: Framåt bjuder vågornas väldiga lek, Framåt glatt vindarna tåga, Framåt då, I bröder, mot våld och svek, Framåt mot det usla och låga! :,: Som vågen blott strävar med jublande mod Att få dö vid de älskade landen, O, så låtom oss offra vårt liv, vårt blod, Allt, allt för fädernestranden! :,: Vad av fädren vi ärvt: vår härliga bygd, Vårt ärliga hjärta, vår heder, Vårt friska sinne, vår mandom, vår dygd, Vår lag, vår rätt, våra seder; :,: Må vi lämma det allt vid vår ändalykt Åt våra växande söner, Välsignat, förökat, förkovrat och tryggt - Allsvåldige, hör våra böner! :,: Uplandssången Här ligger landet, landet med ära, Sagornas, minnenas, löftenas trakt. Hembygd - din fana glada vi bära. Fladdre hon högt emot skyarnas jakt! :,: Sjung den som kan det: Här ligger landet, Uppland, vår hembygd, med skördar och järn! :,: Här just om våren, lärkorna sjunga, Så som man aldrig på jorden det hör, Medan kring slätten skogarna gunga, Väckta till jubel av vindarnas kör. :,: Sjung den som kan det: Här ligger landet, Uppland, vår hembygd, med skördar och järn! :,: Här just om hösten, tegarna bära, Gyllende vete och gungande råg, Medan den bleka höstmånens skära, Lyser de flyktande svanornas tåg. :,: Sjung den som kan det: Här ligger landet, Uppland, vår hembygd, med skördar och järn! :,: Vart vi än vandra, långt bort i världen, Vart vi än stäva på levnadens ström, Styr dock vår tanke jublande färden, Hit till vår hembygd i längtan och dröm. :,: Sjung den som kan det: Här ligger landet, Uppland, vår hembygd, med skördar och järn! :,: Känner du landet, det härliga rika, Badat av Mälar- och Östersjövåg, Hemmet för skördar och minnen tillika, Fredliga bragder och vikingatåg? Minns du den stranden där Mälarens bölja Suckar av kärlek och dansar av lust? Lyckliga minne, o, får jag dig följa Hem till den sköna, den älskade kust! Vänliga hembygd! Solen ej skådar Skönare land på sin ensliga färd. Skönare morgon hon aldrig bebådar Än över dig och din dal och din fjärd. Vänare ej över land, över sjöar Aftonens trånande skimmer hon göt, Än när för dig, dina slär, dina öar Sorgsen sitt gyllene öga hon slöt. Vårliga vindar tågen, o, tågen Hem för att hälsa den älskade bygd! Hälsen den trogna, den suckande vågen, Hälsen var boning för kärlek och dygd! Hälsen var lund, där vi drömde så gärna, Hälsen var hängbjörk, där trastarna slå! Sitter därunder en älskande tärna, Hälsen, o, hälsen den hulda också! jätkub... _ Üliõpilaslaulik, 2.osa. Savolaisten laulu Mun muistuu mieleheni nyt Suloinen Savonmaa Sen kansa kaikki kärsinyt Ja onnehensa tyytynyt, Tää armas, kallis maa. Jos kielin voisi kertoa Näkönsä vanhat puut Ja meidän vaarat virkkoa Ja meidän laaksot lausua, Sanella salmensuut. Niin niistäpä useampi Hyv' ois todistamaan: Täss' Savon joukko tappeli Ja joka kynsi kylmeni Edestä Suomenmaan! Karjalasten laulu Suloisessa Suomessamme Oisko maata armaampaa, Kuin on kaunis Karjalamme, Laulun laaja kotimaa. Lauluna sen kosket kuohuu, Järven aallot loiskuaa, Säveleitä salot huokuu, Ikihongat humajaa. Ei oo meillä rikkautta, Eikä maamme viljavaa, Vaan on laulun runsautta, Kylvämättä kasvavaa, Sit' ei pane Idän halla, Eikä Pohjan pakkaset, Se ei sorru sortamalla, Sitä ei lyö rakehet. Konsa vaino Suomeamme Kovin kourin koittelee, Silloin kurja Karjalamme Suomen surut soittelee. Ja kun onnen päivän koitto Suomellen taas sarastaa, Silloin riemun suuri soitto Karjalasta kajahtaa. Hellad vennad, astkem kokku Lustipidu laua ümber; :,: Tóstkem klaasid, tóstkem kannud, Laskem priiust elada. :,: Lapsepólve ladus lootus, Mis mu kaisus enne kasvas :,: Mängimisel pehmel murul: Ärka jälle ülesse! :,: Laena julgust, laena jóudu Targa tööde toimetusel', :,: Vahvusta sa meie vaimu ônnistuseks isamaal'. :,: Hellad vennad, tóstke kannud Nende meeste auks ja ónneks, :,: Kes on tähtsa' tegudega Eesti pólve parandand. :,: Hellad vennad, joogem jälle Neile heldeil' emadele, :,: Kes on kannud kangeid poegi, Kauneid tütreid kiigutand. :,; Joogem noorte' neidudele, Tühendeles kannud, klaasid, :,: Kübart kergitades kórges: Eesti neiud elagu! :,: Täitkem kannud ääretasa, Andkem ohvrit Eesti mullal', :,: Mis on muistsel ajal joonud Vahva' eesti meeste verd. :,: Joogem róómsast' jälle, vennad, Sest veel elab eesti sugu, :,: Kasvateleb kangeid poegi - Eesti sugu elagu! :,: Vaigistage kóne kómu, Kuulge tósist laulu nüüd; Kuulge, sóbrad, tóe sónu, Mehed, tóe laulu mónu, Kóla vastu, koori hüüd! Meie armsal isamaale, Lausa laulud, kólage! Isamaa, sa helde, püha, Kuule meie palve iha: Meid su hoidjaks pühitse! Pühitse meid, üliarmas, Ikka hoidma eesti meelt! Hoidma vabaduse idu, Parandama eesti pidu, Kosutama eesti keelt! Löögem, vennad, käed kokku, Tóstkem silmad taeva pool': Isamaa, sind armastada, Eesti elu ülendada Olgu ikka meie hool! Kaugele, sa hääl, ka kóla Üle kóige isamaa! Ärata kóik eesti sugu Kuulma meie laululugu: Igaüht sa ärata! Armas ... vóta karik' Pühitsetud jooki täis Móók veel vóta teise kätte Ugalale tervist joo nüüd. Pidulikust karikast. Et Sa ausaks tahad jääda Ausal teel Su sammud seada Selleks torka tekkel läbi nüüd! Nüüd tekli tahan ma sull' pähe panna, Sa ausalt teda kanna ja Ugalale ole truu! Ta póhimótteid püüa Sa elus läbi viia, Ta sihid olgu pühad Sul! Eestimaa, mu isamaa, Kuis mull' armas oled sa! Murdvad rasked tormid, tuuled Taara viimsed tammepuud, siiski hüüavad mu huuled: :,: Eestimaa, sull' annan suud! :,: Eesti vaprad vanemad Vaimuvallast vaatavad, Peas on neil kuldsed kroonid, Vóidulaulud nende suus, Neil on kuninglikud troonid, :,: Kuldsed kandled palmipuus. :,: Eestimaa, su mehemeel Pole mitte surnud veel! Peab surm ka rohket lóikust Suure sójakäraga: Truiks jääme isamaale :,: Viimse veretilgalla! :,: Aeg kaob kiirelt, ligemale liigub Meil' vaiksel sammul lahkumise tund. Su elupaat siis kaugel laintel kiigub Ja sóbraringist näed sa vaikselt und. Aeg kallis on, sest iialgi Ei tule ta sull' tagasi! Nüüd kóigile veel: ela hästi! :,: Me vendeks jääme igavesti! :,: Nii kaob ónn, kui metsik elu laine Ta kórgelt lööb ja alla vahutab; Mis armastand, ei seda sina vaene Nüüd enam näe, sest haud sind lahutab. Klaas kätte, sóber, sóbrale, Veel joome ónne järele! Me loodame, et lahkumine :,: On kord veel jällenägemine! :,: .A.Hindrey & A.Simm. ANDEKS, KAS TEIL ON VEEL RUUMI? EI, KôIK ON TÄIS! Tähtsaid mehi täis on poodium, Jaa, kóik on täis. Mulle pole kohta loodud, Jaa, hiljaks jäid! Kóikjal, kus on rahvast reas, Seisan viimse viie seas, Ootan, millal taandub kord - Pikk järjekord. :,: Viis viimast on meelest läinud sootuks, neid iialgi ei kutsuta lauda, viis viimast ei kaota siiski lootust ja nii nad vóivad róómsasti laulda. :,: Kord kui uni vaevab silma, Jaa, aeg on käes. Kóik on rännul teise ilma, Jaa, eks me näe, Kaste nóuab rahvas seas, Seisan viimse viie seas, Kaugelt kandub ninna kóhn Meelespea lóhn. :,: Viis viimast etc. Hei, küll ükskord saabub aeg, He-he-hei, hei las liigub järjekord. Anna, poiss, karikas mulle, Täida head jooki ta täis! :,: Tuluks jook mulle ja sulle, Kui ta ka keelatud näis. :,: Viin teeb südamed róómsaks, Mis on kord kurvastus löönd. :,: Vói mis on armastus urvaks, Paljaks ning heledaks söönd. :,: Jooki täis karikas teol On just kui päike ja kuu; :,: Kulla ja hóbeda näol Särab ta enam kui muu. :,: Joogem siis haljastel puudel, Vennad kui óhtu on soe, :,: Sellega tegu ei muudel, Ega me karikaid loe. :,: Ants oli aus saunamees, Saun oli suure metsa sees. Hundid, karud käisid sees, Rebane istus katusel. :,: Ai juudi valleraa! Üks juut läks Tallinna. Kuid raha polnud tal, Ta sóitis pingi all. :,: Ants läks móisa kaebama Suure uhke tóllaga: Seitse siga tólla ees, Vana emis kóige ees. :,: Ai juudi valleraa jne. :,: Puupöör oli püksi ees, Sassis habe rinna ees. Sambla tort oli piibu sees, Siiski oli kóigist ees. Armsad sóbrad, vótkem kuulda, trillallaa, trullallaa! Mis ma teile tahan laulda, trillallaa, trullallaa! Oma väiksest piibust ma Tahan teile rääkida. Trillallaa, trullallaa! :,: Sind mina ikka armastan! :,: Kui ma óhtul voodi heidan, trillallaa, trullallaa! Oma piibu kaissu vótan, trillallaa, trullallaa! Magust musu annan tall', Sest et naine puudub mul. Trillallaa, trullallaa jne. Kui ma ükskord naise vótan, trillallaa, trullallaa! Siis ma temalt kohe nóuan: trillallaa, trullallaa! "Minu piipu pead sa Iga nädal pesema!" Trillallaa, trullallaa jne. Kui vast naisil lapsed nut'vad, trillallaa, trullallaa! Siis nad vitsaga neid peks'vad, trillallaa, trullallaa! Ei ma peksa vitsaga, Annan piibukahaga! Trillallaa, trullallaa jne. Kui ma ükskord ära suren, trillallaa, trullallaa! Kirjutage risti peale, trillallaa, trullallaa! Siin hingab piip ja piibumees, Kes eluaeg oli suitsu sees. Trillallaa, trullallaa jne. Ehitage rahukojad Taaralaste targad pojad, Eesti vaprad vennaksed, Ehitage rahukojad Endi keskel ülesse! Üksmeel astub vóimsal sammul - Eesti elu edeneb, Vili kasvab, lokkab rammul; Tulevik teid ónnistab. Vaenuvinu kurnab jóudu, Teiste ees teid naeruks teeb Kannab elupóllul' póudu, Rikub ólimed ilusad. Taaralaste targad pojad, Eesti vaprad vennaksed, Ehitage rahukojad Endi keskel ülesse! Anna Haava Ehitagem Eesti kojad Kolme kodu-värviga! Vótku nendel Eesti pojad Ennast ükskord ühenda', Vótku kuldse armuköie Venna-arm neil' veerita', Vastaku neil' vägev hüüe: "Eesti, Eesti, ela sa!" Sinine on sinu taevas, Kallis Eesti kodumaa. Oled kord sa ohus, vaevas, Vótkem sinna silmata; Truudusest meil' tunnistagu Taevasina määratu; Ustavatel sooviks saagu: "Eesti, Eesti elagu!" Must on meie mullapinda, Mida higis haritud; Must on kuub, mis Eesti rinda Vanast' juba varjanud. Eesti maad, ta keelt ja rahvast, Minu laul, sa ülenda! Sellel' kostku koorid vahvast': "Eesti, Eesti, ela sa!" Valges ehtes Eesti kased Kaunistavad kodumaad, Puhtalt eesti neiu pósed Roosi-ilul lehkavad. Puhas vanemate viisi, Ära lópe iial sa, Istutades órnu óisi: "Eesti, Eesti, ela sa!" Sinine ja must ja valge, Ehitagu Eestimaad! Vili vórsugu siin selge, Paisugu tal täieks pead! Vaprast meelest, venna-armust Eesti kojad kólagu, Kostku taeva poole pórmust: "Eesti, Eesti elagu!" M.Lipp. Ei saa mitte vaiki olla, Lauluviisi lópeta' - Vaikimine oleks vale, Sunniks südant lóhkema. Tahan óige tasa laulda, Tasa kannelt helista', Et ei sind, mu kóige kallim, Lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt Kostab siiski kórvu sull', Siis sa ise oled süüdi: Miks nii armas oled mull'! Anna Haava. Eidekene ketrab, heietab lónga, Heietab kondisel käel, :,: Värtnake vuriseb, laulu lööb kaasa, Kuni ta magama jääb. :,: Eidekene unes näeb kadunud noorust, Armsam tal härraste kokk, :,: Eidekene paneb käed armsamale kaela - Ärgates süles tal vokk! :,: Ela hästi, mu kodumaa Su rajad mulle on kitsaks jäänud. Vastumeeli, raskel sammul Jätan maha ma kodupaiga. :,: Vóóra keele vóóras sóna Tóukab eemal emakeele. :,: Ole meeles isakodu Pódrasilmus ja kóólusköied. Oma kórvus ikkagi kuulda Pódrakellade hääli tahan. :,: Palju pilte on mul silmis Südames neist tunnusmärgid. :,: Ole meeles isakodu, Lapsepólve mängupaika. Oma kórvus ikkagi kuulda Pódrakellade hääli tahan. :,: Palju pilte on mul silmis Südames neist tunnusmärgid. :,: Ela hästi, mu kodumaa Su rajad mulle on kitsaks jäänud. Vastumeeli, raskel sammul Jätan maha ma kodupaiga. :,: Vóóra keele vóóras sóna Tóukab eemal emakeele. :,: Lauliku 1. osa lauliku 3. osa _ Üliõpilaslaulik, 3.osa. Elas metsas muti-onu Keset kuuski noori, vanu, Kadakpóósa juure all Eluruum tal sügaval. Kutsus kokku külalisi Karvaseid ja sulelisi, Lendas vares, harakas, Kull ja kaaren nupukas. Vantsis uhkelt karuvana, Veeres siili okaskera, Jänes nudi sabaga, Orav kikkis kórvaga. Joostes tuli reinuvader, Hiljaks jäi veel póhjapóder, Siis kóik lauda istusid, Pidurooga maitsesid. Karu imes mesikooki, Jänes rüüpas kastejooki, kaaren karumarju sói, Kull see kurejooki jói. Póder limpsis samblasuppi, Orav näris käbijuppi, See oli päise päeva a'al Pilla-palla pillerkaar. Elus pole alati kóik nali, Elu toob meil róóme, kurvastust. Ent sageli kui saatus liiga vali, Ma kuskilt pean ju leidma lohutust. Ma tóstan klaasi, sest olen täna kurb. Ma tóstan klaasi, sest pettis mind mu arm. On keegi teine, keda armastab ta, On keegi teine ja ma nónda üksinda. Ma tóstan klaasi su terviseks, mu neid, Et ónne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest, et jäädvalt sinust lahkuma nüüd pean, ma tóstan klaasi soovides sul head. R.Valgre Emajóe pääl kurb kaebehääl, Nutab maailm, pisarais silm. Mu noorusa'ast ja kallimast Emajóe vóimas kohin jutustab mull'. Kui kaugele läinud kóik see - Kevadehurm, noorus ja arm ... Kui eluteel näen sind kord veel, Peas mul siis hóbejuuksed, vastu lä'en sull'. S.Lipp Enne veel, kui kustub eha, Lähen lahingusse ma, :,: Tulen tagasi sealt vóitjana Vói langen ma. :,: Kui ma peaksin täna langema, Olen homme surnud mees. :,: Mind sóbrad hauda kannavad Just koidu eel. :,: Kolm sinilille óitsevad Mu kalmukünka peal; :,: Uhke ratsamees kuid murrab nad Seal óelal käel. :,: Käi pórgu uhke ratsamees, Las lilled óitseda! :,: Neid vast näha oleks igatsend Mu armsam veel. :,: Haanja miis vidi lubjakivve Kolm päivä Vóroló. Haanja miis läts Tiganiku puuti Uma kolmó kopkaga. Tahtsó otsa püksi nöpse Uma higi vaiva iist. Haanja miis nägi silgupüttü Tiganiku leti iih. Haaja miis pallól puudisaksa: "Esänd, lupa tsurgata!" "Tsurka, no tsurka Haanja miis Uma leeväpalakóst!" Laul um otsah, Laul läts mótsah, Ei lää inämb edäsi. Hei, poisid, kas olete valmis? Siis lükkame korraga. :,: Peipsi koha päält lükkame lahti Selle väikese Maarjamaa. :,: Ühe tiiru nii ümber selle ilma Nóndaviisi peab tegema :,: Ja siis kasvói teise ilma Ühes rohu ja rahvaga. :,: Eks toetage pilgud siis vastu Ja lükkame korraga :,: Tasapisi, et kokku ei pórkaks Soome, Rootsi vói Norraga. :,: Öö tähtede tuules me läeme. Maad varjab ta hingede vall. :,: Uhke laine lööb Lätimaa randa Seal Ruhja ja Valga all. :,: Eks sealt on siis tee meile lahti Kogu maailma merele :,: Kas leidub sääl kuskil veel paika meie viimsele verele? :,: Taani väinadest mahume läbi, Kui kóik seisavad serva pääl. :,: Sealt minna ei ole meil häbi - Küllalt näinud mis kurja, mis hääd. :,: Eks seal siis veel vaatame otsa Ta päikese kullale. :,: Kas leidub ta all veel üht paika Meie viimsele mullale? :,: Hei, poisid, kas olete valmis? Siis lükkame korraga. :,: Peipsi koha päält lükkame lahti Selle väikese Maarjamaa. :,: Hele täht, sa vaikselt vilgud, Sinetavast taevast pilgud. Ära peida minu eest Oma lahket silmakest. Sinu juurde üles sóuda Sooviksin siit ilmast jóuda, Säält siis armsamale ma Paistaks hele' tähena. Paistaks üle uin'va ilma, Kallimale sinisilma, Leina laugelt peletaks, ôrna armu seletaks. Räägiks talle valust, vaevast, Räägiks talle ónnetaevast, Kuni vaikselt uinuks ta Une hólma magama. Ära otsi ónne ilmast, Iialgi sa sinisilmast; Petlik sinisilma sära, Südamest viib rahu ära. Sinu juurde üles sóuda Sooviksin siit ilmast jóuda, Säält siis armsamale ma Paistaks hele' tähena. Hoia jumal, Eestit, Meie kodumaad. Kaitse teda kallist, Meie armsamat. Rahu, töö ja kainus, Olgu Eesti kroon - Vennaarmu suurus Tema vóimu troon. ônnista me rahvast, Saada kosumist. Puhasta meid kurjast, Anna kasvamist. Aita vóita vaevad, Vägev kaitseja - Jóudu andku taevad Sulle, kodumaa. Hoia kinni, muidu vóid Sa uppi lennata! Minust kinni hoia Sa, Siis vóib kartmata Mäest alla lennata Üheskoos Täies hoos Mónuga. Hääd ööd, hääd ööd! Lóppenud on päev. Hääd ööd, hääd ööd! Lahkudes nüüd andkem käed, Sest homme jälle Päev meile uusi róóme kingib, Sulle, mulle Ja meile kóigile Kel noorus hinges. Hääd ööd, hääd ööd! Ees on kodutee. Hääd ööd, hääd ööd! Olgu kóigil meeldiv see Ning meelde jäägu, Et sóprus alati meid kokku toogu. Hääd ööd, hääd ööd! Kóigile hääd ööd. R.Valgre Iga mees on oma saatuse sepp Ja oma ónne valaja. Ükskord prahvatab vimm, Mis on kogunend salaja. Jaa! Móisad pólevad, saksad surevad, Mets ja maa saab meitele. :,: Meitele, jah, meitele, Meitele, meitele, meitele. :,: Iga mees on oma saatuse sepp Ja oma ónne valaja. Ükskord prahvatab vimm, Mis on kogunend salaja. Jaa! Metsad pólevad, maad surevad, Meie saame meitele. :,: Meitele, jah, meitele, Meitele, meitele, meitele. :,: Iga mees on oma saatuse sepp Ja oma ónne valaja! Ükskord -jah!- prahvatab vimm -nojah!- Mis on kogunend salaja! Jaa! Meie póleme, meie sureme, Vaat siis ei jää enam ühtegi orja, Ühtegi orja, ühtegi orja Ega ühtegi, ühtegi peremeest! :,: Ühtegi orja, ühtegi orja Ega ühtegi, ühtegi peremeest! :,: Isamaa hiilgava pinnala paistab Kodu meil kaunike, kallike. Isamaa sinava vólvita vaatvad Vilkuvad koidud meil orusse. :,: Hoi la, la, la, la, la; hoi la, la, la, la, la, ôitse ja haljenda, eestlaste maa! :,: Kukulind kaunisti kórvu meil kostab, Äratab ülesse looduse; Helinal óhud ja hääled meil hüüdvad, Helinaid saadavad südame'. Hoi la, la, la, la, la,! jne. Valvamas isamaa vaim meie vahel, Looduses liikumas lennula; Süda ei aina vói vangissa viibi,- Hóiska ja helise, ónnis suu! Hoi la, la, la, la, la! jne. L.Koidula :,: Isamaa ilu hoieldes, Vaenlaste vastu vóideldes Varisesid vaprad vallad, Kolletasid kihelkonnad Muistse pólve mulla alla. :,: Nende mure muljutused, Nende piina pigistused, Muistsed kallid mälestused :,: Kostku meile kustumata! :,: "Kalevipoeg." :,: Isamaa, óitse sa! :,: Kallimat varandust ilmas mul pole, Sinuta elu mul tühi ja kole, Armsamat enesel ma ei saa: Isamaa, óitse sa! :,: Isamaa, kasva sa! :,: Sinule enese olen ma annud: Kätkist nii kauaks kui hauda mu pannud; Omaks mult vóta, mis pakun ma. Isamaa, kasva sa! :,: Isamaa, ela sa! :,: ôitse ja kasva ja edasi astu, Ela ja vaenlastel' astu sa vastu Igavest, igavest, ónnega. Isamaa, ela sa! M.J.Eisen. :,: Istsó maailma veerókósó pääle, Veerókósó pääle, veerókósó pääle. :,: Kae, ja-ha-ha, oi-jeh! Kae, ja-ha-ha, oi-jeh! Kae, ja-ha-ha, oi-jeh! Istsó maailma veerókósó pääle. :,: Kaie maailma kavaluisi etc. :,: Kuhu nuu tütriku magama lävä etc. :,: Kissa-kassa, kissa-kassa kólgusahe etc. :,: Hussa-hassa, hussa-hassa, hainu sisse etc. :,: Tipa-tapa, tipa-tapa, tasakóiste lätsi etc. :,: Näide manu üle muru hainu sisse etc. Joo, joo, vennake, joo! Muredest loobuma pead. Joo, joo, vennake, joo! Maitse, mis leiad veel head. :,: Kóiki meid peidab kord kalmude säng, Elu on nali ja mäng. :,: Kes iial on kergitand kannu Ja sellest on sópruseks joond, See kindlasti tähele pannud, Et viin vahel tervist ka toob. Kui tuju on vilets vói tóbi Sind kurjasti vaevamas käib, Siis viinast saad tóhusat abi Vói vähemalt seekord nii näib. Joo, joo, vennake, joo jne. Kui naine su vastu on vinge Vói ülemus närvele käib Vói tütarlaps sinule hinge Ei sisenda lootusi häid. Siis kergita klaasi ja vaata, Jook kórvetab alguses küll Ja ähvardab hukka sind saata, Kuid hiljem on sellest kóik null! Joo, joo, vennake, joo! Muredest loobuma pead. Joo, joo, vennake, joo! Maitse, mis leiad veel head. :,: Hoidu sa kurbusest, küllap siis näed, Eluga rahule jääd! :,: Juba kase ladvalt lehed lang'vad, Kóle tuul käib üle kesamaa - Aastakella róómuhääl on lóppend, Viimseid tunde hakkab lööma ta. Kena päike, kas sa väsind oled? Pikkamisi pead ju tóstad sa, Kurvalt oma laste peale vaatad - Sügise neid riisub armuta. kórged pilved, nagu hirmust aetud, Üle maa ja mere lendavad, Kure hääled haledasti hüüdvad, Kodu poole nemad tóttavad. Kodu poole! Kodu - magus sóna! Süda kannata! Ei sinagi Kaua enam oota! Kodu poole Kutsub isa sind ka viimati! L.Koidula. Jumal, sull' ligemal' Ihkab mu vaim; Üles siis vaeva-ööst Kannab mind aim. Kasvab mu ahastus, Ainult üks laul mu suus: Jumal sull' ligemal' Ihkab mu vaim! Kui tee ka vaevane, Mis käia mul, Viib ta mind ometi Ligemal' sull'. Inglid mind armsasti Kutsuvad taevasse. Jumal, sull' ligemal' Ihkab mu vaim! Ja kui siit muremaalt Kutsud sa mind, Koju, kus igavest' Leian ma sind - Taevasse elama Lauluga tulen ma: Jumal, sull' ligemal' Ihkab mu vaim! Jumalaga, kohav laani, Jumalaga, ilus ilm, Jumalaga, lahked laulud - Laulja rind on varsti külm. Oh küll oli ónnis laulda, ôie-aega kuuluta, Leinas, ónnes laulu sisse Ise ära sulada. Aga torm ei sallind laulu, Tegi haiget minule - Haiget teha on ju kerge Vaesel' laululinnule. Jumalaga! Pikkamisi Vaiksemaks jääb minu rind - Jumalaga, koidupuna Suud mull' andes saadab mind. Jóekaldal istub kalamees, ông kiigub, liigub lainetes. :,: Mees ise sihib sala, Mil ónge hakkab kala. :,: Kui löövad lained liikuma, Siis ónge välja tómbab ta :,: Ja naeratades sala Mees kotti pistab kala. :,: Kas tunnete te mónda meest, Kes ónne otsib vete seest :,: Ja tihti salamahti Jóekaldal peab vahti? :,: Ma tunnen, tunnen palju neid, kes nónda püüdvad südameid. :,: Kui ühe kätte saavad, Teist jälle ihaldavad. :,: Kalle Kusta moor see magab Hauas vaiksesti, Kalle Kusta moor see magab Hauas vaiksesti, Kalle Kusta moor see magab Hauas vaiksesti. Ja tema pojad laulvad nii: Hei, hei, nüüd, pojad, marsime, Hei, hei, nüüd, pojad, marsime, Hei, hei, nüüd, pojad, marsime, Ja laulu laulame! Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt Käib Läänemere rannale Ja munamäe metsalt, murult Käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll Kord kiikus ja mu isadel. Sest laulgem nüüd ja ikka ka; See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsaladvad Nii lahkelt järvi, rohumaid; Siin taeva vihmal oras vórsub Ja päike paitab viljapäid. See on see maa jne. Siin kasvab eesti meeste sugu Ja sammub vabadusele; Siin kasvab priskelt eesti neiu Ja sirgub eesti mehele. See on see maa jne. Siin tóstab rahvas póllu rammu Ja matab endist viletsust; Siin püüab rahvas vaimu valgust Ja vóidab endist pimedust. Oh tóotagem südamest Me mehed olla igavest! Ja laulgem nüüd ja lópmata: Sa kosu, kasva, kallis kodumaa! Dr.M.Veske Kas tóesti, issand, jóudnud hommik, Peab jooming jälle algama? Ei vólgu anna kade kórtsmik, Mis, vaene hing, pean tegema? Küll kurvad on ajad, küll rasked on nad, Oo, issand, mil jälle kord purjus näed mind? Kasarmu ees uksel vahiposti ees Latern tookord säras Ta särab nüüdki veel Oodates, et me tema all Taas kohtuksime tänaval Kui kord Lily-Marleen. Latern oma kaitsel ónned ühendas Kaunil tunnil vaiksel Me varjud ühendas. Kuigi ka teisi möödus meist Me nägime vaid teineteist Mu neid Lily-Marleen. Kaunist armuróómust vaht meid äratas lahku viis mind sinust Me ónne purustas. Ei suuda iial unusta' Kuis viimati sind nägin ma Mu arm Lily-Marleen. Uneski veel ikka seisad minu ees Kuigi aega pikalt Me veetnud kaugustes Kes vóib küll täna käia veel Me kunagisel ónneteel Mu neid Lily-Marleen. Kaua sa kannatad kurbade naeru; Vóta need vótmed ja viruta kaevu. Teravad tangid too tööriistakuurist, Koer lase ketist ja lind päästa puurist. Póll vóta eest ja pógene kodust. Kuusikutukas näed kaheksat hobust. Vóta see seitsmes, kes heledalt hirnub Mine ta juurde ja talitse hirmu. Seitsmes on sinu, sest peas on tal valjad, Sadul on seljas ja rauad on haljad. Valjaste vahel on raha ja ratsmed turjale tóusma pead äkitsel katsel. Muidu ta sind vóib tantsides tappa Sórmed pead suruma sügavalt lakka. Parema käega pead juhtima hobust Kiiresti kaugele eemale kodust. Seitsmes on sinu jne. Kaugel idas paksus metsas Seisab sódur valvel seal. Oma langend sóbra kórval, Keda tabanud on surmav kuul. Sosistavad sóbra huuled: "Pöördu sóber koju sa Näed seal jälle vaba Eestit, Saabud kodumaale ka. Kodus Eestis keset küla Seisab väike majake. Aed kus óitsvad nelgid, roosid - Seal on minu neiuke. Vóta sórmus minu sórmest, Vóta sórmus minu käest. Suru huuled tema laubal, Minu tervitusena." Sóber nónda oli rääkind, Sóber nónda tóotanud. Surm on sulgend tema silmad, Kaugel kodust on ta haud. Eesti mehed, Eesti naised, Hoidkem kórgel tema au, Sest ta teie eest on langend, Kaitstes kodumaa vabadust! Kaugel sinust ja kodumaast, Kaugel vóitluste teel, Kaugel kodust - mu noorusraast Olen vóitlemas veel. Oota kallim, oh oota sa, Kaugelt tervitan sind! Millal tulen, ei tea ju ma, Seob vóitlus veel mind! Kevad kaasa ju óisi toob Ja lóhnab nüüd niit, Tuju rindelgi uueks loob, Laulan armsamat viit: Oota, kallim, oh oota sa, Kevad lohutab sind! Millal tulen, ei tea ju ma, Seob vóitlus veel mind! Olen punkris vói rünnakul, Ikka meenud sa mull', Vaibund lahingu marutuul - Laulan jällegi sull': Oota, kallim, oh oota sa, Tulen vaatama sind! Millal tulen, ei tea ju ma, Seob vóitlus veel mind! Kaugel, kaugel, sääl on minu kodu - Kaugelt tervisi saadan ma sul. Üksi rändan ma vóóramaa radu, Pisar laugel, kui meelestud mull'! Tasa nuttis siis kallim mu rinnal, Tasa sosistas órn tuulehoog. Kurvalt kajakad kaebasid rannal, Vaikselt vulises vahune voog. Vaikseks jäänud on lainetav meri, Vaikseks jäänud on kallima rind. Üle lageda vete vaid kólab Kurb ja igatsev hulkuri laul. Kaunimad laulud pühendan sull' Vanematest armastatud kallis kodumaa! Vóimsasti tuksub süda siis mul, Kui sulle laulan, mu isamaa! Taevasse tóuseb tugev laulu hääl Südame póhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mull' ikka, Kuni veel süda tuksub mul sees. Vóimsasti kóla sii, ühine laul òitsegu, kasvagu kodumaa! Priiuse päike paistab me maal, Rusujatest vabastatud Kalevite ra'al! Orjuse kütked purustatud maas, Muistene priius meil jälle käes! Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit. Paremad päevad paistma meil jäävad, Kaunimad ajad ootamas ees. Vóimsasti kóla siis ühine laul: ôitsegu, kasvagu, kodumaa! P.Ruubel. Lauliku 2. osa lauliku 4. osa _ Üliõpilaslaulik, 4.osa. Kaunistagem Eesti kojad Kolme koduvärviga, Mille alla Eesti pojad Ühiselt vóiks koonduda; Ühine neil olgu püüe Ühes venna armuga, Kostku vóimsalt meie hüüe: "Eesti, Eesti, ela sa!" Sinine on sinu taevas, Kallis Eesti kodumaa; Oled kord sa ohus, vaevas, Sinna üles vaata sa. Must on meie mullapinda, Mida higis haritud, Must on kuub, mis Eesti rinda Vanast' juba varjanud. Sinine ja must ja valge Kaunistagu Eestimaad; Vili vórsugu siin selge, Paisugu tal täieks pääd! Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kólagu, Kostku taeva poole pórmust: "Eesti, Eesti elagu!" M.Lipp. Kel' pole olnud róómsat pääd, :,: Ei ole tubli mees. :,: Kóik pöördub ümber pum pum pum, :,: Kus on me Kapitoolium. :,: Kuid liiga juua pole hea, :,: Kolm kortlit, sest on küll. :,: Siis kübar teise kórva peal :,: Ja mees on óigel koduteel. :,: Et hoidke móótu mehed kóik, :,: Et selili ei saa. :,: Sest kui sa oled selili, :,: Ei ole olek óieti. :,: Kui selge jook on klaasides, :,: On igal róómus meel. :,: Siis asi otse nónda näib, :,: Et maailm joojal aina käib. :,: Ja iga jooja elagu, :,: Kes paha unustab. :,: Kes pólgab sind, oh joogike, :,: See pole óige inime. :,: Siis joon ma kuni liivamees :,: Mull' tuleb järele. :,: Kui olen viimsel uinakul, :,: Siis lópeb otsa janu mul. :,: K.A.Hermann Kel teist süda armul póleb, Suudelge siis huultele. Suu ja huuled loodud selleks, Seal viib südamesse tee. Aga, kes teist veel on vóhik, Selle vóludest ei tea, Kuula siis mu ópetusi Ja neid hästi meeles pea, Ja kuula siis mu ópetusi Ja neid hästi meeles pea. Mitte vähe, mitte palju, ôiget móótu polegi. Ei liig pehmelt, ei liig raskelt, Aga kuumalt alati. Aeglaselt ja äkki hoogsalt, Ükskord nii ja teisiti. :,: Ei liig kuivalt, ei liig märjalt, Külmalt mitte kunagi! :,: ôrnalt suru, aralt maitse, Kuni leitud on kontakt. Sest, et suudlusel - pea meeles - Kindel rütm ja kindel takt. Aga kes ta'ab meistriks saada, Peab veel palju óppima. :,: Tulge neiud minu juurde, ôpetan teid suudlema! :,: Kena näokene, ilus suukene, Magus musukene, trullalla! Väike käekene, kóik see muukene Mind nüüd lóóga vótta küll ei saa. Välkuv silmakene, mahe jutukene, Pehme kehakene, trullalla! Salgus rippuv kuldne juuksetutukene Mind nüüd kauaks köita küll ei saa. Ühte kaisutada, teist kord kaelustada, Seda küll juheissa, trullalla! Tahab ta mind kauaks paelustada Ruttan teise juurde, juhheida! Seni on ta kena, kui vóin joosta ära, Seni igast küljest kaunim ta, Kui ma kindlalt küüsis, kaob terve sära, Jääme jumalaga, trullalla! Siis on tuhvlid lossis, siis on nägu mossis, Kadus kóik see laul ja trullalla! Siis on mitmed mured, siis on toonekured, Mees on majariist, käib uiaiaa. Parem mälestuses ilus suukene, magus musukene, trullalla! Väike käekene, kóik see muukene - Kiidan teid ja laulan trullalla! K.A.Hindrey. Kes elab metsa sees? Kes elab paksu metsa sees? Kes elab metsa sees? :,: Kuused taga, Kuused ees. Kuused paksu metsa sees. :,: Kaks oravat puu otsas, Kaks oravat puu all, Kaks oravat puu taga, kaks oravat ei maga! Seal elab päkapikk. Seal elab väike päkapikk, Seal elab päkapikk. :,: Kuused taga etc. Mis teeb see päkapikk? Mis teeb see väike päkapikk, Mis teeb see päkapikk. :,: Kuused taga etc. Ta saiu küpsetab. Ta maitsvaid saiu küpsetab, Ta saiu küpsetab. :,: Kuused taga etc. Mis maksab saiapäts. Mis maksab väike saiapäts? Mis maksab saiapäts? :,: Kuused taga etc. Viis hästi pikka paid. Viis hästi, hästi pikka paid, Viis hästi pikka paid. :,: Kuused taga etc. Kes elab metsa sees? Kes elab paksu metsa sees? Kes elab metsa sees? :,: Kuused taga etc. Kes on rikas, see vaid praadi süüa leegib, Kes on vaene, see küll vesist suud vaid pühib, Kes on rikas punab näost kui kirsimari, Kes on vaene, see on kuiv kui surmavari. Aga mulle siiski ükstaskóik on see, Ei mu róómsat südant miski kurvaks tee! Kes on rikas julgeb tóde näkku öelda, Kes on vaene julgeb sellest ainult móelda. Kes on rikas pahvib sigarit nii magus, Kes on vaene imeb vaikselt pinutagust. Kes on rikas sóidab autos, lüües laulu, Kes on vaene, see vaid lisab kondiauru. Kes on rikas, sellel siid ja samet seljas, Kes on vaene sellel küünarnukk on paljas. Aga mulle ... Kes on rikas kannab seemisnahast kingi, Kes on vaene vantsib paljajalu ringi. Kes on rikas selle jaoks kóik uksed valla, Kes on vaene lendab tihti trepist alla. Kes on rikas seda iga naine ihkab, Kes on vaene, see vaid igatsedes óhkab. Kes on rikas julgeb abikaasat petta, Kes on vaene see jääb selles suhtes hätta. Aga mulle ... Kes on rikas vóidab kohtus kóik protsessid, Kes on vaene tasub kongis kóik ekstsessid. Kes on rikas teeb küll sageli pankrotti, Kes on vaene talle puistama peab kotti. Kes on rikas, see ju uhkes lauas praalib, Kes on vaene seda paha tuju klaarib. Kes on rikas läheb hauda kätel kantud, Kes on vaene läheb käru peale pantult. Aga mulle ... Keskööl lossivaremes Kóik tondid olid habemes Ja ketid kolisesid Kivipórandate peal. Sealt kostis kondiklobinat Ja muistset armulobinat Ja rüütlineiu oigas Kivimüüri sees. Üks laip oli siin Ja teine seal Ja kolmas naelutatud Kivimüüri peal ... Üks küünal vilkus pimedas Ja poodu óudselt irvitas Ja mórvar pesi käsi Ohvri vere sees. Seal öökull huikas torni sees Ja rotte ujus mustas vees Ning ämblik punus vórku Kondihunnikul. Üks kont oli siin Ja teine seal Ja kolmas unustatud Kivitrepi peal ... Ronk lendas äkki vóllapuust Ja ila tilkus poodu suust. Ta silmad tunnistasid Tühja pimedust. Oh kuula karjet varemes, Nii óudselt koolja korises Ja ussid susisesid Müüriaugu sees. Üks tont oli siin Ja teine seal Ja kolmas irvitades Ronis seina peal ... Tal käes surnupealuu Ning verist vahtu ajas suu Ja lossist kólas vastu Vóigas hääl umbluu! Klaas kokku, Taaralinn elagu Kórgelt, hurraa! Kóik vilistlased meid toetavad, Nad tudengi elu tunnevad. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku *** elagu Kórgelt, hurraa! Kes taeva vólvil tähti seab, See meie lippu kórgel peab. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku, armastus elagu Kórgelt, hurraa! Kes ei armasta naise órnemat meelt, See kórval' hoidku meie teelt. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku, tóesóna elagu Kórgelt, hurraa! Kes tunneb, mis tóde ja salgab siis veel, On näru, kel puudub aus mehine meel. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku, julge meel elagu Kórgelt, hurraa! Kes kartlikult kahtleb, kui vóitlus on käes, See häbistab ennast, ei ole see mees. :,: Prii olen ma! :,: Klaas kokku, vennastus elagu Kórgelt, hurraa! Ma vend teil' olen ja vennaks ka jään, Ei truudust ma murra, kui hauasse lä'en. :,: Prii olen ma! :,: Kodukülla maha jäi mu neiuke; Nimeks tal - Erika! Millal jóuan ma su juurde tagasi? Minu neid - Erika! Trallallal-lalallalallalall... Metsa serval väike valge majake; Elab seal - Erika! Nüüd ma teen siin üksi püsti-pikali. Sinuta - Erika! Trallallal-lalallalallalall... Lähme Venemaale naisi röövima; Sinuta - Erika! Venemaal on naised nónda ilusad. nagu sa - Erika! Trallallal-lalallalallalall... Koit istus taeva serva peal Ja vaatas alla ilma; Üks lugu kaunis tósine Seal puutus talle silma. :,: Jah, kui see laul meil korda lä'eb, Ei meie kimpu jää! :,: Hans seisab väljas akna all Ja istutab seal kaske; See pole just nii kerge töö - Suur kask on kaunis raske. :,: Jah kui see laul jne. :,: Kuid Hans on näha ónnelik, Kas on see koidusärast? Seal majas magas Malleke, Vói on see sellepärast?! :,: Jah, kui see laul jne. :,: Ja eile oli pühapäev Ja linnud róómsalt laulsid, Kui Hansu Malle kurvastust Nad selgesti kóik tundsid. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Hans ütles Malle eidele, Kui tubli poiss ta olla, Ja kas ta tohiks Mallele Nüüd pea kosja tulla. :,: Jah, kui see laul jne. :,: "Sest kónele," nii vali eit Tall' oli pajatanud, "Kui kaseke seal akna all On suureks puuks ju saanud!" :,: Jah, kui see laul jne. :,: See aeg lä'eks veidi pikale, Sest kask ei kasva ruttu! Ja see tooks tuska Hansule Ja Mallele tóest' nuttu. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Seepärast pidas Hans ka nóu Ja istutab nüüd kaske; Sest pole see just kerge töö - Suur kask on kaunis raske. :,: jah, kui see laul jne. :,: Kord elas Ali-Baba, Tal naisi mitusada, Ta vürstiriik on kaugel Aafrikas. :,: Siis naeris Ali-Baba, Ah-ah-ah Ali-Baba, Ja oma trummi póristas. :,: Kui ükskord sinna jóuan, Kóik naised endal' nóuan, Ja haaremi siis kohe asutan. :,: Siis naeris etc. Seal palmi puude vilus On armastada ilus, Oma neidu órnasti ma kaisutan. :,: Siis naeris etc. Kui pea on läinud halliks, Pean naisi ikka kalliks, Ei saada ma neid orjaturule. :,: Siis naeris etc. Kui lóppenud kóik mured, Ja vaikselt ära suren, Siis kohe paradiisi tóttan ma. :,: Siis naeris etc. Mind Allah vastu vótab, Kóik naised juurde jätab, Et saaks taevas ónne maitseda. :,: Siis naeris etc. Kord elas mölder veski peal, Tshimmai ruudi ralla, Ja temal ilus tütar seal. Tshimmai ruudi ralla! Ai tshimmai, tshimmai, tshimmaia, Ai tshimmai ruudi ralla! Seal ligidal oli móisake, jne. Ja móisas kaval sulane. jne. See ajas härra kotisse, jne. Viis alla veski majasse. jne. Oh tere armas möldri Mats, jne. Kus panen ma see kaerakott. jne. Vii üles teise korra peal', jne. Mu tütre voodi on ju seal. jne. Kui väljas oli pime öö, jne. Siis nurgas sündis imetöö. jne. Kott hakkas nurgas liikuma, jne. Ja voodi poole kiikuma. jne. Siis tütar valjust kiljatas, jne. Ja mamma üles äratas. jne. Oh, rumal, mis sa kisendad?! jne. Sa oleks móisa härrat saand. jne. Ei móisa härrat taha ma, jne. Kui tublit talupoissi ei saa. jne. Kord ennustas arst mulle kadu, Ta ütles: Sa sured kui jood! Poiss, jäta nii viin kui ka ólu, Sest nendega hukatust tood! Siis andsin ma arstile sóna, Et kaineks jään pikemaks a'aks, Kuid ennäe - nädala kestel Mul mure, kust viina ma saaks! Jook jumalik andis taas ilu Ja öörahu vagusa tói, Et tóusis mu tuju ja tunne Ja surmagi meelest mul lói. Surm, kuule! Arst ennustas kadu Kord öeldes: See sureb, kes joob! Siin kannu su terviseks tóstan - Ükspuha, mil Mana mind toob. K.E.Sööt Kord kaunil suveóhtul Ma kóndisin nólvakul, Sääl kohtasin ma neidu, Kes aina meeles mul. Ta kanneldas ja laulis, Laul helises vaikuses. See minu tunded vóitis, Mul heldus süda sees. Kord laante sees noor kunstnik valis värve. Ta maalis puid ja kuldseid nómmeteid. :,:Ta märkas siis, kui teispool vaikset järve veepeeglist end seal vaatles järveneid:,: Tii-ta-tii-ta-tii-taa. Tii-ta-tii-tralillallaa. Tii-ta-tii-ta-tii-taa. Ta-tii-tataa. Nii hurmav näis tal neiu noor ja sirge, et peegelpilt pea lóuendile sai. :,:Ja linnulaul täis suvepäikse kirge nii trillerdas, et kaikus kuusik lai:,: Tii-ta-tii-ta etc. Kord laante sees noor kunstnik ónne leidis, kuid valmis maal, see lendas laintesse. Sest lóuendist on kaunim järveneidis, ees ootab ónn ja viipab üle vee. Moraaligi mu laulu endas peitis: On kallim arm, kui maalitud portree. Tii-ta-tii-ta etc. Kord mina pargis tukkusin Kisa peale ärkasin Kuulda oli pillihäält Oh mis ime algab seal. Rahvas jooksis murruna Kisa kära vaatama. Ai trika, ai trika Need poisid toredad Jah sódurid, jah sódurid Nad mööda marsivad. Üks, kaks, kolm, ... kott Hakkas nurgas liikuma Tsimmai ruudi ralla Ja voodi poole liikuma Tsimmai ruudi ralla :,: Ai tsimmai tsimmai ah-ah-haa Tsimmai ruudi ralla. :,: Kes on paks ja higistab Teisi kokku pigistab Kes on liialt lühike Ronib teiste kukile Päevapiltnik nagu kilk Hüüab: veel üks silmapilk. Ai trika etc. Väike kooliplikake, Ise alles titake Vaatab aknast, näpp tal suus Aga peas tal armastus. Kui ta óhtul koju läeb Musist ikka ilma jääb ... Ai trika etc. Kord mótetes istus :,: üks emake nii, :,: Ei tea, kus rändab mu pojuke prii? Ta kodust läks välja :,: nii haledalt mult, :,: Ei tea, kas iial saan sónumeid sult? Ta kaugel on ära :,: ei tagasi veel; :,: Et kaitsku tad Jumal sääl vóóramaa teel. K.Ruut ja K.A.Hermann Kord olin ma röövlite päälik, Mul salgas kaksteistkümmend meest, Meie röövisime rikkaid ja vaeseid Ja neidude südameid ka. Me sóitsime läbi kóik mered. Kus iganes peatus me laev Me panime voolama vered, End rikkasti tasus me vaev. me laeval oli saaki ju palju Ja viina, mis igamees jói. Kóik röövis veealune kalju, Mis laevale hukatust tói. Kóik mehed mul uppusid ära, Merepóhjas on neil vaikne haud. Ma üksinda pääsesin ära, Mu päästjaks sai laeva laud. Oh, oleks ma röövlite päälik, Oleks laevas kaksteistkümmend meest, Ma rööviksin rikkaid ja vaeseid Ja neidude südameid ka! Krambambuli on joogi nimi, Mis vahul klaasides meil keeb. Ta hästi proovitud on abi, Kui keegi meile kurja teeb :,: Ma hilja óhtust koiduni Sest klaasist joon krambambuli, kram-bim-bam-bambuli, Krambambuli. :,: Kui astun kórtsi leti taha, Nii nagu rikas kaubamees, ei leiba, liha ma siis taha, Sest pudel märjukest on ees - :,: Ja kóht mul laulab tantari, Sest klaasis on krambambuli. kram-bim etc. :,: Kui pea mul haige, kóhus valu Ja söögiisu kadunud, Kui nohu raskust ma ei talu, Katarr on kopsu tunginud, :,: Ei lohuta mind medici - Ma joon üks klaas krambambuli etc. :,: Oh oleks suurest soost ma tóusnud, Kui keiser Maximilian, Ma oleks lippu kórgel hoidnud Ja selle peale kirjutand: :,: Toujours fidèle et sans souci, C'est l'ordre du Crambambuli etc. :,: Kui mängulaual kaotan raha Vói veksel alles maksmata, Ei pruut mull' kirja saata taha, Vói surmasónum postiga, :,: Siis kurbuses ma póhjani Joon klaasi täis krambambuli etc. :,: Oh kui nüüd vaesed isad, emad Teaks pisut poege puudustest, Pääst silmad nutaksivad nemad Ja kahvataksid kurbusest; :,: Kuid siiski joovad filii, Sest bene on krambambuli etc. :,: Kui vabadust ma hoidma tóttan Ja sünnimaa eest vóitlema, Ma halja móóga kätte vótan, Mu kórval sóber seisab ka. :,: Siis ütlen tal: "Mon cher ami, Veel enne klaas krambambuli!" :,: Kui tudengil ei ole raha, Ta laenab seda jällegi Ning mótleb: kóigil ilmas paha, Nii minul kui ka sandilgi. :,: Sest nónda käib filosofii, Mis äratab krambambuli etc. :,: Te rumalad, kes ei joo viina, Ei salli teid ja kahju teist! Siin maa peal tunnete tóest' piina Ja taevas saavad inglid teist! :,: Vett joote nagu veisedki, Teil tundmatu krambambuli etc. :,: Kes omad autud lóuad avab Krambambulaste laituseks, See Taeva Isa andi haavab, Ei teda pea me kristlaseks, :,: Ja tall' ei anna iialgi Üht tilgakest krambambuli etc. :,: Kui ilma sünnib inime', Siis on ta rumal, unine. Ai-ui-aijaa, lase lennata - Viis versta veerand tunniga! Pumm! Tshumm vidi-ridi pumm, Tshumm! vidi-ridi pumm! Tshumm, vidi-ridi, sudi-ridi pumm valerui! Siis asub südame tal hirm, Et varsti jóuab kätte surm. Ai-ui jne. Mil saab ta pórgu heidetud Ja orgi otsas küpsetud. Ai-ui jne. Kuid, sóber see on vale kóik, Ei pórgu pole paha paik. Ai-ui jne. Meist móni mees on pórgus käind Ja pórgu au ja ilu näind. Ai-ui jne. Siit minnes, versta viis vói kuus, Sa oled otse pórgu suus. Ai-ui jne. Sääl uksehoidjaks kirju kass, Kel silm on pääs kui kohvitass. Ai-ui jne. Sääl kartul nagu apelsin Ja kaevuvesi selge viin. Ai-ui jne. On pórgus nii suur tantsusaal, Kui Viljandi kreis Mulgimaal. Ai-ui jne. Sääl igamees teab joba joht, Kus kohas on ta óige koht. Ai-ui jne. Ei kurat ole laita mees, Tal soe ja pehme süda sees. Ai-ui jne. Ei sarvi ma tal pole näind - Vóib-olla, et nad ära läind. Ai-ui jne. Ja ühel kevadsuisel ööl Surm ilmus talle, vikat vööl. Ai-ui jne. Siis kukkus kurat küliti, Ja hing tal väljas oligi. Siis pórgu seinad pórusid Ja taevast sadas tórusid. Ai-ui jne. Siis vóttis Peetrus suure sae Ja saagis läbi pórgu lae. Ai-ui jne. Ta hüüdis: koeral' koeramalk! Vaat' surm on ikka patupalk! Ai-ui jne. Laul olgu lühike vói pikk, Peaasi, et on ópetlik. Ai-ui jne. Kui Jaanilinnas oli kustund kära Ja kóik maailm oli uinumas, Üks üksik noormees seal trellide taga, Ta nuttis oma kadund armastust. Ma olin noor ja olin süütu Ja armastasin palavalt Üht neidu, kelle pärast mina Nüüd pean vangis olema. See neiu kóndis roosiaias, Üks noormees oli temaga, Siis minus hirmus viha tärkas Ja kätte maksta tahtsin ma. Siis püstol paukus ja ohver langes Ja neiu valjult kiljatas: "Oh igavene oinas, mis oled sina teinud. Sina oled minu venna mórtsukas." Siis sandarmid mu kinni vótsid Ja viisid vangitornisse. Ma ilmast palju ónne lootsin, Nüüd olen saanud mórtsukaks. Oh kuulge, paksud vanglamüürid, Oh kuulge, pilved taeva all, Oh kuulge, vaiksed Narva jóe lained, Teilt andeksandmist palun ma. Kui kaebades kohiseb Emajóe säng Ja leinavad lained ja nutvad, Kui tammedes mühiseb tuulede mäng, Siis vapramad vanemad nutvad. Kui Taaramäel Vanemuine mängimas käis Ja kestsivad kuldased ajad, Siis valati kannud ka kuhjani täis Ja kostsivad laulude kajad. Küll móistsivad vanemad virgemal käel Ju valmista ólut ja módu. Nad róómustid, naljatid, mängisid mäel Ja Eestimaal lainetas lóbu. Aeg tuli ja vóttis vabadust käest, Viis viletsust kandma kóik kallid Ja vaba maa pinna pääl vóóraste väest Nüüd tóusevad tornid ja vallid. Veel valades valusaid pisaraid nad Nii kurtsivad kadunud pólve, Nad väetasid vere ja higiga maad Ning niisutid nurmede nólve. Ei tohtinud kannusid koguni täis Nad täita ja ulata ringi, Sest kannud ja isade ilusaim viis Jäid ühtlasi orjuse kingi. Kui korraga virvendas valguse välk Käis pilkase pimeda nurka. Ja sundijaid suretas sóna nii kalk: "Ma vabastan orjuse urka!" Nüüd kannud on jällegi endisel aul. Nad peituse póuesta toodi. Sest kólagu uuesti isade laul Ja joogem kui muistsena joodi. Kui kallist kodust läksin Ma kurvalt kaugele, Siis ütles kase varjul Mull' hella neiuke: "Nii selge kui see allik On minu armastus, Siit käib küll óhtu óhul Su järel igatsus!" (:,: Sinu süda on kui Emajógi, Voolab vaikselt Tundmata ta vägi. Täna vóid küll neidu armasta' Aga homme vaata, Kuidas sa tast lahti saad. :,:) Ma nägin mónda kaske Ja mónda allikat; Ma nägin mónda neidu Mul naeratelevat: Ei olnud kask, ei allik Nii armas ometi, Ei vaatnud vóóras neiu Nii órnalt iialgi. (:,: Sinu süda jne. :,:) Kui kaugelt jälle koju Ma róómul rändasin, Ja allikat ja kaske Ma jälle tervitin: Kask oli ära kuivand Ja allik mudane; Mu neiu oli läinud Ju teise kaenlasse. (:,: Sinu süda jne. :,:) Dr.M.Veske. Kui kolm kana kónnivad Üks neist ees on tüki maad Tema järel tuleb teine Kolmas kana järgneb neile Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kord istus maha sööma, Siis Vanemuine murumaal Läks kandle lugu lööma. :,: Läks aga metsa mängima, Läks aga laande lauluga. :,: Sealt saivad lind ja lehepuu Ja loomad laululugu; Siis laulis mets ja mere suu Ja Eesti rahva sugu, :,: Läks aga jne. Siis kólas kaunist' lauluviis Ja pärjad pandi pähe. Ja murueide tütreid siis Sai Eesti rahvas näha. :,: Läks aga jne. Ma laulan mättal, mäe peal Ja óhtu hilja óues, Ja Vanemuise kandle hääl, See póksub minu póues. :,: Läks aga jne. Fr.Kuhlbars. Kui lapsena televisioonis Ma mängisin kaamera ees. Oli elu kui pliiatsijoonis Ei palju tal värvisid sees. Oi, ma mängisin mängude mängu Oi, ma mängisin siis nagu hull. Kuni ólad jäid häbiga längu Ja óhtuti valutas mul. Uut kultuuri nüüd kóikjal on tunda Talle vana ei järgneda vói. Uued tuuled end annavad tunda, Mida sajandilópp meile tói. Seal ma kohtasin neidude neidu; Meie vahele midagi jäi. Nüüd ta jälgi seal majas ei leidu, Sest valguse kätte ta jäi. Aja möödudes muutuvad tiitrid, Suured plaanid ja paremaks vänt. Aina uuemaks kleidid ja sviitrid Ja saatele sobiv puänt. J.Viiding Kui mina alles :,: noor veel olin, :,: Lapsepólves :,: mängisin. :,: Ei mina teadnud :,: muud kui seda, :,: Mis mina nägin :,: silmaga. :,: Róóm teeb lastel :,: laulu hääle :,: Kaunimaks kui :,: kandle keele. :,: Meie elu :,: on siin ilmas :,: Nii kui linnul :,: oksa peal :,: Näitab ennast :,: róómul siiski :,: Süda on täis :,: kurvastust. :,: Ei meie tea, :,: kas me saame :,: Siin veel kokku :,: tulema. :,: Kui mina alles, umpa, umpa, Noor veel olin, umpa, umpa, Tuli mul kord piibuhimu, umpa, umpa jaa. Piibu tegin kasepahast, umpa, umpa jaa, Tubakakoti lambanahast, umpa, umpa jaa. Kord ma vótsin salamahti Vanataadi tubakalehti ja veel móne tuletiku. Kaasas oli naabri Juku. Läksime siis nagu lennul - Juku jooksis minu kannul - Naabri aida nurga taha. Sinna istusime maha. Seal ma piibu täis siis täitsin, Tikust tule peale läitsin. Suitsetasin kahatäie, Sóber Juku kurvalt kaie. Juku mättalt sammalt vóttis, Piibuseinad kuumaks küttis. Ise kiitis: "Oh kui hea, See paneb üsna purju pea!" Küll siis oli kena nali, Kui me Juku purjus oli. Mulle küll ei teinud viga Kasepahast piibunaga. ôde Manni piipu märkas, Salaviha póues tärkas. Ütles: "Ema, armas ema, Meie poistel piibud juba." Püksid mul siis maha aeti, Vitsaga mind läbi soeti. Ei sest peksust hoolind mina, Kui sain piipu póletada. Piip siis minult ära vóeti, Raiepaku peale seati. Oh, kuis silmist vesi jooksis, Kui mu piipu kirves koksis. Teistre Neti, armas Neti Tegi mulle uue nosu. Oh, kuis suudlesin siis Netit: Armas Neti, kallis Neti! Tubakat nüüd imen auga, Panen mólemasse lóuga. Pistan piibugi veel suhu - Nii on minu hingel rahu. Kui mina olin väiksekene, allea, allea, Kasvasin ma kannikene, allea, allea. Ema viis hälli heinamaale, allea, allea, Kandis kiigu kesa peale, allea, allea. Pani käo kiigutama, allea, allea, Suvilindu liigutama, allea, allea. Seal siis kägu palju kukkus, allea, allea, Suvilindu liialt laulis, allea, allea. Mina meelta mótelema, allea, allea, Mótelema, vótelema, allea, allea. Kóik mina panin paberisse, allea, allea, Raiusin ma raamatusse, allea, allea. Kui mul mure kipub Ja mind saatus lükkab Ja mu kallike mind ei armasta - Ainult siinseis ruumes ôllekannu juures Jääb mu süda ilma mureta. Oh! miks ei peaks siis ma Veel róómus olema, Oh, miks ei peaks siis ma Maitsma märjukest. :,: Sest see ólle märjus Annab meile julgust Siin ja seal ja meie eluteel. :,: Siin neil kórgeil puiel Kasvab humal juurtel Siin mu kesvake, Kasvab kenasti. Siin üürikeses elus Paremat ei ole Kui see óllemärjuke ja vein. Oh! miks ei peaks siis ma jne. Hingaks óllekeldris ôllevaat mul hólmas Hóiskaks róómuga: Kóik sóbrad elagu! Jooksin täis mis mahub Ei vürstiga teeks vahet Uneski ma poleks kuningas. Oh! miks ei peaks siis ma jne. Kahju kehvast mehest, Kellel veini vähe, Kes mu kesvadest On teinud märjukest. Teda tahaks kiita, taevariiki tósta Enne kui mind nektar joobnuks teeb! Oh! miks ei peaks siis ma jne. Kui noorpólves pidin, ma liisku tómbama, Küll oli minu seisukord, siis hale vaadata; Ja see teine asi ka, ja see teine asi ka, Ja see teine asi ka mis ei vói ütelda. Ma läksin metsa tööle, sae ja kirvega, See puu ei tahtnud kukkuda, ma pidin tóukama; Selle teise asjaga, selle teise asjaga, Selle teise asjaga mis ei vói ütelda. Mind pandi ratsaväkke, mu naisest kaugele, Küll tuksus minu süda, mu armsa järele; Ja see teine asi ka etc. Kord kohtasin üht neidu, üht neidu kohtasin, Tuul kergitas ta kleiti ja ta püksid paistsivad; Ja see teine asi ka etc. Ma läksin tema koju, kuis nóuab kord ja viis, Ja rahakott sai pükstest, mul välja tómmatud; Ja see teine asi ka etc. Kui sealt mina välja tulin, kell oli 3/4 kolm, Mu rahakott oli tühi ja mokk oli ripakil; Ja see teine asi ka etc. Oh armas Margareta, miks ma ei meeldi sull, Kas minu luud ja liikmed, ei ole kóvad küll; Ja see teine asi ka etc. Kui on jóudnud sügise, Kolletanud lehed, Salatung siis vägisi Tartu kannab mehed. Rinnast tóuseb vägev viis, Tuulest óhku kantud, Talle vastab póld ja hiis, Ta on róómuks antud: Gaudeamus igitur jne. Pikk ja väsitav on tee, Mis viib Taaralinna. Üle mitme mäe ja vee Jóuad viimaks sinna. Nukrus poeb rinnasse, Kurbus valdab meeli, Ja siis läbi silmavee Kuuled kurbi hääli: Vita nostra brevis est jne. Aga ees teekäämu peal Valendab üks kogu, Varsti selgub silmal' seal Väikse neiu nägu. Uuest' róóm siis rinnas keeb, Nukrus kaob ära - Tudeng jälle laulu teeb, Nóidund silmasärast: Vivant omnes virgines jne. Juba jóudnud Tartusse, Kaugel kodu, isa, Kaugel hella emake, Siin vaid kära, kisa ... Siiski paik on olemas, Kus vóid róómul viibi, Sópre ringis kólamas Kuuled tutvat viisi: Pereat tristitia jne. Kui on tudeng reisi peal, Juhaidi-Juhaida! Lóbusasti elab seal. Juhaidi-haida! Läbi paksust, vedelast, Läbi läänest, edelast, Juhaidi-ai-Juhaida-Juhaidi-aida. Valeri, valera, valerallalala. Oh! Juhaidi-ai-Juhaida-Juhaidi-aida. Kui ka raha pole tal, Juhaidi-Juhaida! Ei ta siiski värinal, Juhaidi-haida! Süüa saab ta papi käest, Raha vilistlaste käest, Juhaidi-ai-Juhaida jne. Tudeng läheb kórtsi ka, Juhaidi-Juhaida! Joob seal ólut viina ka, Juhaidi-haida! Neiud täis kóik armastust Vahtvad nii, et rinnus lust. Juhaidi-ai-Juhaida jne. Ja kui kórtsist väljub ta, Juhaidi-Juhaida! Ruttab tema tänaval, Juhaidi-haida! Kodus magab tema siis, Unes näib tal paradiis, Juhaidi-ai-Juhaida jne. Kui róómus on mu meel, Kui märga maitseb keel. Suu tunneb óllest magu, Keel laulab róómulugu; Kui ólleklaas mul ees Ja sent veel tasku sees, Siis róómsasti hüüab mu keel: Tudengi elu on kullane, Maailm on lahti temale, Vallerii, valleraa - vallerallallaa, On lahti temale, valleraa. Kas ristsetalusse Vói pulmamajasse Tudenge kokku aetaks' Ja nendest lugu peetaks', Sest ilma nendeta On pidu róómuta: Kóik jäävad magama. kus tudeng lä'eb, seal elu toob, ja nende ólled, viinad joob jne. Kui lähen külasse, Siis neiud lahkesti Kóik vastu mulle tótt'vad, Kätt pigistada vót'vad. Mul on ka libe keel, Mis soovib nende meel, Ja ise hüüan veel: Mina olen esimene mees küll mängumurul, tantsu sees jne. Eks nemad seda tea Ja hästi meeles pea: Kui viisakas ei ole, Ei tudeng enam tule, Seal tütar vanaks jääb Ja ahju nurka poeb ning tont teab, mis tast veel saab. Tudengi elu on kullane, maailm on lahti temale jne. Kui ükskord suren ma, Eks kóik mind mäleta: Ma rännand ilmast ilma, Ei kartnud sooja, külma. Ja minu haual teal Veel Peetrus hüüab seal Siis nelja hääle peal: Tudengi elu on kullane, ka haud on lahti temale jne. Kui saaksin ma kord issandaks - Mul esimeseks tööks: Ma oma väe, vóimuga Siis suure vaadi looks, Mis oleks suur, suur kui maailm, Kóik mered mahutaks Ja kuhu iial vaatab silm, Kuldviin sääl vahutaks. Oh saaksin ma kord issandaks - Mu oleks teiseks tööks: Ma oma väe, vóimuga Siis suure kannu looks, Mis oleks kórge nii kui kuu Ja ümarik kui maa. Et teaks, kas niiskeks saab t'ast suu, Ta huultel' tóstaks ma. Oh saaksin ma kord issandaks - Mul kolmandamaks tööks: Ma oma väe, vóimuga Täis kannu päevas jooks: Oi, tore tunne oleks siis, Kui karastud mu keha! Tóest' ónne oleks elus siis - Saaks säärast sóómu teha! Ja kui nii mööduks móni päev Ning póhja näitaks vaat, Ühtainust piiska, tühi vaev, Ei leiaks mina säält, Siis heites pólvedele end Mul härdalt hüüaks keel: "Las' mul, oh jumal, palun sind, Kord issand olla veel!" Kui sóber hakkas surema, mind ennast polnud kohal. :,: Ma lihtsalt pidin olema Sel ajal teises kohas. :,: Kui lópuks jóudsin pärale, Siis teda hauda aeti. :,: Ja lisaks küünlasärale Ka peielauda kaeti. :,: Need leinaróivas tüdrikud, Kes veini ette kandsid, :,: Ei olnud ónneks veidrikud Ja kergelt kätte andsid. :,: Sest ajast peale matustel Mul' väga meeldib käia. :,: Seal viina saab ja patustel On kerge läbi lüüa. :,: Ja lópuks tóesti ma ei tea, Kas sóbra surm see ongi hea, :,: Et seda propageerida Vói mida arvata. :,: Meil sópru on ju miljoneid Siin ühtses suures peres. :,: Ja ruumi on kus matta neid, Ja vikat kondimeres. :,: Kui óhtu akna taga, Kakskümmend üks lööb kell. Ei iialgi küll maga Ma voodis tunnil sel. Siis jätan teaduskrempli Ma koju valvele - Konventi nagu templi Ma tóttan palvele. Siis kann täis kanget ólut Me keskel ringi käib. Sest joogist olen vólut - Tas püha vaimu näib. Kui rüüpan tubli sóómu, Mind miski lendu viib. Ja kannab keset róómu, Kui taevaingli tiib. Kui póue pugend nukrus Ja kóigest tülpind meel, Kui viimne sent on kukrus Mul järgi jäänud veel, Vói kui ehk móni plika Mu vastu olnud karm, Siis lunastust toob ikka Mul ólle ónnis arm. Kui ööbik laulu laksutab Sääl pärnapuie vilus, Siis móni mees vast aru saab, Et neiuke on ilus. :,: Jah, kui see laul meil korda lä'eb, Ei meie kimpu jää! :,: Ma pole keele solkija, Ei tea ka, mis on aabits, Vaid vaene linakolkija, Mu päralt vänt ja roobits. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Kui mina sellest aru sain, Et peremees sói liha Ja minul paljad kapsad ees, Siis tóusis minus viha. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Ma kausi ümber keerasin Ja sóin nüüd liha, tangu. Ning pikapääle kosusin, Kuid peremees jäi kängu. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Kui tahan, vótan priiuse Ja nihutan end kórtsi, Sääl viskan kortli näosse - Ei minu vaim siis närtsi. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Kui aknast välja vaatasin, Kóik taevas oli lilla Ja setu valge ruunaga Läks üle kivisilla. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Üks härra ütles preilile: "Oh liebe Klara mein'! Kui annad mull' üks musuke, Siis olen ewig dein!" :,: Jah, kui see laul jne. :,: Kui kümme musu saanud ta, Siis naerab: "Ha-ha-haa! Küll peaksin loll ma olema, Kui naiseks vótaks ta!" :,: Jah, kui see laul jne. :,: Hans tahtis minna heinale Ja vóttis selga reha, Mart tanguputru tublisti Täis vitsutas siis keha. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Ma panin piipu tubakat, Et suitsetada vähe, Jorss haaras pudrulusika Ja valas Maril' pähe. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Kes óppinud on keemiat, See teab, et H2O Üks joodav asi olevat, Ent N teps ei joo. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Üks kodukorra paragrahv Ei luba palju juua, Kuid haige hambale üks klahv Vóib ainult tervist tuua. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Ma arvan oma aruga, Et aeg on lópetada, Sest seni läbi laulnud ma Ju salme veerand sada. :,: Jah, kui see laul jne. :,: Kuku sa kägu, kuldalindu, Häälitsele hóbenokka, Kuku meile kuulutusi, Häälitsele ilmutusi, Veeretele laulu vara, Ketra kuulutuse lónga, Kuju kauni aja kangast! Kui sa ei kuku, kukun ise, Pajatelen pardikene; Lasen luige laulusida, Seitsmekordseid sónumida Vanast ajast veeremaie, Kuldsest ajast kuuldumaie, Iluajast hiilgamaie. Üks aga sónum külge suusta, Teine laine tüterilta, Kolmas ranna kaljudelta, Neljas näkineidudelta, Viies veteemandalta, Kuues kuude kudujalta, Seitsmes saare taadilt, eidelt. Kuldne óhtu päike, Ilus oled sa, Kui sa viimse läike Saadad üle maa! Róómuks muudad meele, Kui sind näen ma, Laulma paned keele, ôhtu ehala! Une rüppe heidad, Päike puhkama! Hommikul meil' koidad Uue iluga! A.Piirikivi. Kus on, kus on kurva kodu, Kus on halva aseke, Leinanaise nutunurka, Vaese lapse varjupaik? Seal kus tuul on toa teinud, Vesi palgid veeretanud, Sadu seinad sammeldanud, Kaste magab katuksel. Seal on, seal on kurva kodu, Seal on halva aseke, Lesenaise nutunurka, Vaeselapse varjupaik. :,: Kus pidu iial peetakse, Seal näha vóite meid. :,: Meil käivad kannud ringi ja ülendavad hingi - Eks juua vói ju veel. Ja ega's pole muud, kui pinguta: Laul käib üle kóige! :,: Juheirassa, juheirassa, juheirassasassa! Poisid, pangem torud hüüdma! :,: :,: Me laulumehed oleme, Eks seda kóik ju tea. :,: Me rändame siin ilmas, Ei pea me sihti silmas - Eks rännata ju vói. ja ega's pole muud jne. :,: Kui pidu juba lóppenud ja kóigil kurb on meel. :,: Veel käivad kannud ringi Ja ülendavad hingi, Eks laulda vói ju veel. Ja ega's pole muud jne. Kus Póhja lahe kohiseb, Ta kaldal ilu idaneb, Sääl on mu armas kodumaa, Mis kallim mull' veel kullasta Sääl org on armsas orases Ja lehtpuu lehk'vais óilmetes; Sääl olin nagu laululind, Kui ónnes tuksus minu rind. Oh, et ma pidin Póhjalast, Mu kuldakodust kaunimast Nii äkki saama vóórsile, Kus mures mólgub meeleke! Jah, kuldne koht nüüd kaugela, Kust lahkusin ma valuga, Kuid sinna jóuab ikka veel Mu móte lahke luule teel. Ja peaksin ma ilmaski Veel sinna jóudma tagasi, Siis laulaksin ma róómuga: Oh kallis, kaunis Póhjala! M.Lipp. :,: Kus sa käisid, kus sa käisid, sokukene? :,: :,: Veskil käisin, veskil käisin, härrakene. :,: :,: Kuidas jahvad, kuidas jahvad, sokukene? :,: :,: Suuga jahvan, suuga jahvan, härrakene. :,: :,: Kuidas taod, kuidas taod, sokukene? :,: :,: Sarvedega, Sarvedega, härrakene. :,: :,: kuidas pühid, kuidas pühid, sokukene? :,: :,: Habemega, habemega, härrakene. :,: :,: Mida sööd sa, mida sööd sa, sokukene? :,: :,: nisuleiba, nisuleiba, härrakene. :,: :,: Kuidas karjud, kuidas karjud, sokukene? :,: :,: Köki-möki, köki-möki, härrakene. :,: Kuu kumab kullala Sääl taeva vólvil, Ema voog virvendab Hóbedasel helgil. Lainetel liigume, Lustil me laulame: :,: Kodumaa kuldne. :,: Kui, hella Emake, Näen sinu kallast, ôitsvad sääl óieksed Murude vallast - ôhtuse ehaga Lainetel laulan ma :,: Kodumaa kuldne. :,: Üks óis sääl kallastel, Kaunim on kóigist, Jume tal heledam Koidugi läigist. Emakse lainte pääl Hüüab mu lauluhääl :,: Kodumaa kuldne. :,: Kuule ópetaja, mis on mulle vaja: Kas vóin neiukest armastada ma? Noormees mine minust eemale, Neidu armastad, läed pórgusse! Kuule, kallis ema, pean kónelema: Kas vóin neiukest armastada ma? Armas poeg sa vara ónge vead, Kümme aastat ootama veel pead. Armas isa, kuule, mis ma ütlen sulle: Kas vóin neiukest armastada ma? Rumal poiss, mis joru sina a'ad Tahad keppi, vast siis keppi saad! Kuule taati taevas, olen päris vaevas: Kas vóin armastada mina neiukest? Seda pole tarvis küsida, - Tahad armastada - armasta! :,: Kuu paistab merele, ümbrus kóik helge, Tuul mängib laintega, vesi nii selge; :,: :,: Paadis nüüd sóidame kauni kuldrannale! Santa Lucia! Santa Lucia! :,: :,: O armas Napoli, kaunis su ilu, Oled mu päikene, annad mull' elu! :,: :,: Armu ja lauluga esined kuulsana! Santa Lucia! Santa Lucia! :,: Kóik ilm nüüd hurjutab, Miks tudeng purjutab. Kui kurk mul umbne oleks, Ja vaadil auku poleks, Ja pudel kaelata, Ja ise kaamel ma - Ei tilkagi ma jooks. Kuid ma olen tudeng lust'lik mees, Mul täied kannud ala ees - Hallii, halloo, kann tühjaks joo, Eks kórtsmik uued täied too! Küll ema kurjustab, Miks tudeng musutab. Kui neiul suukest poleks, Ja mina karu oleks, Ei neidu kallistaks Ei teda suudleks ma, Vaid käppa imeksin. Kuid olen tudeng lust'lik mees, Mul neiu süda lahti ees - Hallii, halloo, üks ära läks, Kuid see eest teisi homme kaks! Kui ükskord suren ma, Eks kóik mind mäleta. Mu nimi kirjas teal, Seal kórtsi seinte peal, Ja numbri rida all Ju maani madalal Veel kauaks seisma jääb. Siin hingab tudeng lust'lik mees, Nii kurtvad neiud, silmad vees. Ei ta meil musu vólgu jäänd, Ehk muidu palju vólgu teind. Kórtsist just välja nüüd tulen ju ma - Tänav, mis imelist nägu teed sa? Paremal, pahemal viltu kóik näis. Tänav, ma märkan, sa purjus ju täis! Kuu, eks ta vinderdi-vänderdi lä'e, Üks silm tal viltu ja teine ei näe. Purjus ju oled mu silmade ees! Häbene ometi, elatand mees! Laternad, oh sa tont, mis ma küll näen, Vaaruvad, taaruvad, kus aga lä'en; Seisa ei enam nad postide peal. Purju end joonud nad kórtsides seal. Kóik on ju purjus, küll väike, küll suur. Mis teen ma üksi siin, kainuse juur? See on ju asjata, tuluta ka, Parem lä'en kórtsi veel tagasi ma. K.A.Hermann Küll kurblik on poissmehe elu, Hea meelega vótaks ma naist; :,: Aga pagan see teeb mull' peavalu, Et ei leia ma üht ega teist. :,: Kuid mis meil viga elada, Poissmehe-pólve pidada, Talutütreid kosida Ja nendelt musu norida. Trullalla, trullalla, Mis meil viga elada, talutütreid kosida ja nendelt musu norida. Küll olen ma kosjas ka käinud, nii ligidal, kaugemal ka :,: Ja tihti ka neidusid näinud, Kes meelest mul ära ei lä'e! :,: Kuid mis meil jne. Kord tegin ma sellest ka juttu: Mu neiu, ma vótan su ä'ä. :,: Siis anti mull' vastuseks ruttu, Oh talumats, sulle ma ei lä'e! :,: Kuid mis meil jne. Sul pole ju armastust, tundmist, Kui poistel, kes koolitud on. :,: Sa móistad küll äestamist, kündmist, kuid see pole neidude ónn. .,: Kuid mis meil jne. Vaat', poisid, kes elavad linnas, Kas olgu mis ameti peal, :,: Need neidude meelest on hinnas - Mis maksab üks talumats seal!? :,: Kuid mis meil jne. Küll paavstil hea on ilma sees, jah ilma sees, Tal rohkest' raha kaugastes, jah kaugastes Ja kallist viina joob ta ka. Küll tahaksin paavst olla ma! Mis siiski kóik tal aitab see, jah aitab see! Tal puudub kena naisuke, jah naisuke, Ta magab voodis üksinda. Ei taha paavst küll olla ma. Vaat' sultan on üks ónnemees, jah ónnemees. Ta elab toredas palees, ja jah palees, Hea hulga tütarlastega ... Oh vóiksin sultan olla ma! Mis siiski kóik tal aitab see, jah aitab see! Koraan see keelab kangeste, jah kangeste. Ei maitsta viina tohi ta. Ei taha sultan olla ma. Ei ónne ilmas kummalgi, jah kummalgi, Ei taha olla kumbagi, jah kumbagi. Heal meelel aga luban ma Kord olla paavst, kord sultan ka. Sest jood'vat viina klaasiga, jah klaasiga, Et paavst ma oleks, anna sa, jah anna sa Ja, neiu, suud mull' anna ka, Et vóiks ka sultan olla ma! G.E.Lessing'i järele K.A.Hermann Külmal óhtul seisan vahipostil Kórgel taevas póhjatäht. Tuul, see puistab mulle helbeid silmi, Kuid mul on ees üks kindel siht: Kaitsta sind, mu kallis kodu, Et rahus uinuda vóiks Eesti neiu, Kelle juures praegugi mu mótted Ja kelle sarnast mujal teist ei leidu. Külm oled sa, póhja valge naine, Näid kauge, kättesaamatu kui póhjatäht. Ma tihti móelnud: on see külmus ebamaine, Kas teeseldud, vói tóesti eht? Ent mulle meeldib su olek karge, Pilk sinu silmist härmatisehall, Su armastus vist sama puhas, selge, Nagu su sósaróde jääkristall. Ja kui kodumaale jälle jóuan, Tahan, et mul naeratad. Suuri sónu sinult ma ei nóua, Kuid truult ootama mind pead. Sest tea, see tee ei olnud kerge, Mis mul vóideldes on tulnud käia. Sinu pilgus rahulikus, selges, Tahan kosutust ja ónne leida. Külm oled sa etc. B.Kórver & G.Helbemäe Lapi laul Kórgel tundru harjal lal-la-gol joo On mu pódra karjal vouva vouva goo Kena söömakoht, kena söömakoht. Lal-la-gol joo Lal-la-gol joo Lal-la-gol jooooo Päike silmapiiril lal-la-gol joo Verekarva kiiril vouva vouva goo Póleb nagu toht, póleb nagu toht. Lal-la-gol joo etc. Pole teada kauaks lal-la-gol joo Meri saab ta hauaks vouva vouva goo Pea ta sinna kaob, pea ta sinna kaob. Lal-la-gol joo etc. Sealpool taevakummi lal-la-gol joo Juba nóiatrummi vouva vouva goo Talvehaldjas taob, talvehaldjas taob. lal-la-gol joo etc. Ain Kaalep Las käia, kulla peremees, Need kórged óllelained! Täna pikk meil öö on ees, Täna pikk meil öö on ees, Täna pikk meil öö on ees, Kuid homme olgem kained! See mees, kes óllel' au ei tee Ja varakult läeb voodi, On kui närtsind lilleke, On kui närtsind lilleke, On kui närtsind lilleke, Ja lepalehe moodi. Kuid mees, kes enne hommikut Ei lahku óllelauast, Elab elu vórratut, Elab elu vórratut, Elab elu vórratut, Ja vórratult läeb hauda. Laula, laula, suukene, Liigu, linnu keelekene, Mólgu, marja meelekene, Ilutse, südamekene. Küll saad siis sa vaita olla, Kui saad alla musta mulla, Valge laudade vahele, Kena kirstu keske'elle. Laulge, poisid, laulge, peiud, Laulge, naised, laulge neiud! :,: Hóissa ja hóissassa! :,: Sööge saia, sööge liha, Jätke jonn ja jätke viha! :,: Hóissa ja hóissassa! :,: Siin on neiud noorukesed Just kui roosinupukesed! :,: Hóissa ja hóissassa! :,: Küll on pulmad, küll on saajad, Küll on noorel paaril maja; :,: Hóissa ja hóissassa! :,: Poisid, miks te pill ei hüüa? Mina tahan kepsu lüüa! :,: Hóissa ja hóissassa! :,: Unustage tööd ja piinad! Jooge ólut, jooge viina! :,: Hóissa ja hóissassa! :,: Laulud nüüd lähevad kaunimal kólal, :,: Vägevail vooludel üle maa. :,: Ilu see edeneb óuede ólal, Isamaa pind ärkab óitsema. Mägede harjadel kumamas koit; :,: Taevasse tóusku me lootuse loit! :,: F.Kuhlbars Lauliku 3. osa lauliku 5. osa _ Üliõpilaslaulik, 5.osa. Laurentius, armas Laurentius sa, Mil tuled mind ometi vaatama? Esmaspäev! Oh et ikka ja alati esmaspäev oleks Ja mind mu Laurentius vaatama tuleks, Laurentius! Laurentius, armas Laurentius sa, Mil tuled mind ometi vaatama? Teisipäev! Oh et ikka ja alati esmaspäev, teisipäev oleks Ja mind mu Laurentius vaatama tuleks, Laurentius! Laurentius, armas Laurentius sa, etc. Leidsin pähkli, leidsin pähkli, Leidsin pähkli eile öö, Eile öö ma leidsin pähkli, Leidsin pähkli eile öö. Tegin katki ... Oli mäda ... Sóin ta siiski ... Kóhuvalu ... Arsti juurde ... Lóikas lóhki ... Surin siiski ... Läksin taeva ... Ei saand sisse ... Läksin pórgu ... Vóeti vastu ... Tóstsin süsi ... Leidsin pähkli ... Leidub toonekurgi Aafrikaski, Leidub hambavalu lóualuus, Leidub ruunaraibet viini vorstis, Kuid südames mul leidud Sina vaid. Póónab vaalaskala lainte harjul, Póónab mammatütar Fritzu naal, Póónab pórsapere porilombis, Kuid südames mul póónad Sina vaid. Tormab póuasitik hunnikule, Tormab konventi burç, Tormab hädaline teatud ruumi, Kuid südames mul tormad Sina vaid. Laulab tenor vahestki falsetti, laulab koduólu pudelis, Laulab isakass ka jooksuajal, Kuid südames mul laulad Sina vaid. Tantsib ahvipärdik leierkastil, Tantsib baaridaam ka laua peal, Tantsib joodik seadussilma kaenlas, Kuid südames mul tantsid Sina vaid. Lenda, lenda, lepalind! Viimast korda palun sind, Lenda üle suure laia vee, Sinna, kus mu kallike! Jah, kallike! Lenda kiirel lennul sa, Teda mu poolt tervita! Kui ta küsib, küsib mis ma teen. Ütle, ta järel igatsen! Jah, igatsen! Ütle, et ta ei kurvastaks, Ütle, et ta nutma ei jääks! Ehk küll kaugel, kaugel viibin veel ma, Tulen tagasi ma vóitjana. Jah, vóitjana! Sinu silmad on kui öö, Ära ónnetuks mind tee! Nónda laulis väike lepalind, Kui ta tervitas mu kallim Sind! Jah, kallim sind! Linnud metsas hulgana Tahtsid pulmi pidada. :,: Vidirallalla, vidirallalla, vidirallallallalla! :,: Metsis pulma kutsuti Ja peiupoisiks paluti. Vidirallalla jne. Rästas musta kuuega Kandis pärga mirdiga. Vidirallalla jne. Lóoke kui sóber truu Saatis pruudi kiriku. Vidirallalla jne. Haned reas ja móned pardid, need sääl olid moosekandid. Vidirallalla jne. Ööbik róómsalt vidistas Ja pulmamarssi siristas. Vidirallalla jne. Vau oma pika sabaga Algas tantsu pruudiga. Vidirallalla jne. Västrik vaikselt naeratas Ja selle üle naljatas. Vidirallalla jne. Kuldnokk oli tósine Ja saatis pruudi kambrisse. Vidirallalla jne. Öökull vahtis pilusilmil, Pani aknaluugid kinni. Vidirallalla jne. Head ööd kukk laulis vaimustult - Ja lamp sai ära kustutud. Vidirallalla jne. Kull teisel päeval tegi silmi, Sest aknaluugid olid kinni. Vidirallalla jne. Alles kella nelja ümber Tehti lahti nende kamber. Vidirallalla jne. Kóik linnud ónne soovisid Ja patulang'mist teatasid. Vidirallalla jne. Nüüd lóppenud on linnu pulm Ja vahest ehk ka kurg on tuln'd. Vidirallalla jne. Lossides krahvidel pulmad on hoos, Kus mórsjal on kroonitud pää, Seal voolamas çampanja, viin ja çartröös, Kuid südamed külmad kui jää. Siis meeleldi maanteel ma tantsin, kus metsade tormide laul, Seda marulist hulguste valssi, - Tule minuga, neiu, hoi-hoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, Kui kristallid säravad nad, Kuid hulgust ei sugugi segamas see, Kui mórsjaga teed astuvad. Siis ikka nüüd maanteel ma tantsin jne. Ei hulguse armastus tooruseks lä'e, Tal süda on puhas ja prii. Ka tema vóib armsamat kallistada Ja ónne tal näidatagi. Siis ikka nüüd maanteel ma tantsin jne. Üksi róndan siin ringi kui pólat pajats, Mul südames kurbuse joon. Ma mórsjaga olen kui ööbiku paar, Hüüab elu meil: ónne teil toon! Siis meeleldi maanteel ma tantsin jne. Soome keelest R.Janno Lossis, nimega Gradesko, Kaugemal kui Temesvar Istus vahva vürst Bibesko, Serbia hall hospodar. Mida tegi vürst Bibesko, Serbia hall hospodar, Lossis nimega Gradesko, Kaugemal kui Temesvar? Slivovitçi jói Bibesko, Serbia hall hospodar, Lossis nimega Gradesko, Kuni purjus oli vaar. Lätsi küllä kükäkillä, Alta aia hargikilla; Naksi liikma taró pooló, Illu liikma läve pooló. Króót, mu kulla kabóhónó, Ava mulló ussókósta, Et saas sinno üsätädä, Veedükónó mutsötada. Króót, mu kulla kabóhónó, Ava ós mulló ussókósta. Pajat läbi tossumulgu: "Kasi kodo, karätsura! Innemb mia maka kivi kórval, Innemb mia maka kannu kórval Kui üte halva poisi kórval, Kivi ei kisu, kand ei kaku." Naksi liikma kodo pooló, Süä oll haigó, miil oll halló. Miä sääl tettä, kui sai pettä. Maid ja rahvaid maha jättes Róómsalt kodu poole tóttes. Tee peal tahtis pätt mind tappa, ônneks jóudsin kórtsituppa. Kórtsitoas oli óhk nii kibe, ôllest viinast pórand libe Otsiti seal kónemehi, Kellest kórts ka polnud tühi. Saadi kätte koolipapa, Tassiti ta rahva ette. Räägiti seal vanast ajast, Ja ka meie lunastajast. Ukse vahelt paistis pilu Naabertoas oli nääriilu. Mehed jooksid, habe ormis, Näärikuuse peale tormi. Oh sa ônnistaja hoia, Kes sai kooki, kes sai saia, Kes sai väikse prääniku. Ma istun keldris, vilu mul, Kus seismas vaat täis viina. Ei kohta maa pääl paremat, Kus lóbusalt vóiks aega viita. Ja permees nii lahkesti Mu juurde tóttab kiirelt. Mu kannu täidab viinaga, Et joon, et joon, et joon ma. Kuid viin nii magus, maitsev on, Et lahkuda ma ei jaksa. Mu soov, et mulle paistaks nii, Et ainult viin sääl voolab. Jah, trööstin ennast sellega, Et kui ma kord ka suren, Ei kurja tein'd ma kellegil', Et joon, et joon, et joon ma. Ma kaminatoast vótan keebi, Róómsalt kilkab mu hagijas Tom. Jää hüvasti nüüd tütar Mary, Sóbrad britlased koos juba on. Aeg on pakkida püssid ja kohvrid, Kutsub metsade vaikuse viis. Aeg on valmis nüüd vaadata ohvrid, Keda kuninga lauale viin. Vappub kapjade all murukamar, Samm meil läks reipamaks. Hurda meel pikast ootusest ogar, Neid on kaks - Tom ja Max. Aeg on pakkida etc. Briti metsade vihaseim karu, Keda tabanud on me atakk, Viimast korda veel möirates jalul. Kolde ees nüüd ta nahk. Aeg on pakkida etc. Ma kóndisin vainul ja nägin üht neidu, Kes oli nii ilus ja helde ta meel. Oh oleks ta minu, ma kiidaksin teda Ja laulaksin talle üks kiituselaul :,: "Puurattad, puurattad, :,: :,: Kaskaisad, kaskaisad, :,: Aisad." Ma kóndisin vainul ja nägin üht neidu, Kes oli nii ilus ja helde ta meel. Oh oleks ta minu, ma kiidaksin teda Ja laulaksin talle üks kiituselaul :,: "Saarkodarad, saarkodarad, :,: :,: Tammredelid, tammredelid, :,: Redelid." :,: Ma lätsi läbi Tsergo külä Kats pool versta edasi. :,: :,: Ai kóssa-kónna-kóssa-kóssa-kónna Kats pool versta edasi. :,: :,: Siis tulli vasto pimme mets Kos neio eläsi. :,: :,: Ai kóssa-kónna jne. :,: :,: See neio pühkse murro Ja pallói jummalat. :,: :,: Ai kóssa-kónna jne. :,: :,: Oh, Esä kórgóh ülevah Pane minnu mihele! :,: :,: Ai kóssa-kónna jne. :,: :,: Kas sepale vói sellile Vói vana juudile! :,: :,: Ai kóssa-kónna jne. :,: :,: Kui sepp ei vóta siis selli ma ei taha Ja juudile ma ei läe! :,: :,: Ai kóssa-kónna jne. :,: :,: Sääl tulli illos seto poiss Kel kaalah hóppó kell. :,: :,: Ai kóssa-kónna jne. :,: :,: Ta tóió pika pudeli Ja andsó esäle. :,: :,: Ai kóssa-kónna jne. :,: :,: Siis esä rüübäs pudelist Ja imä limpsas kiilt. :,: :,: Ai kóssa-kónna jne. :,: :,: Siis ütel Ivvo minuló Noh Katä kuis sós um? :,: :,: Ai kóssa-kónna jne. :,: :,: Ja kui ta minno mudsahti Ma lausu'ói sónagi. :,: Ma, sóbrad, jooksjavalust murtud, Jóud puudub juua teiega, :,: Vóib-olla siinses tühjas ilmas Jäänd vähe mulle elada. :,: Mind sinna kórtsi sängitage, Kus tihti olin täis kui kaan, :,: Nii haud te mulle valmistage, Et aamist ikka juua saan! :,: Oh, ärge kelli helistage, Kui hauda mind te kannate! :,: Vaid ainult klaase kólistage - See kóige armsam minule! :,: Kuub, püksid, juutidele müüge Ja viina ostke joodikuil'! :,: Täis surnutena papid pange - See piduks minu surnuluil'! :,: Mu haual sónu pole vaja, Kus sündis, kuidas elas siin - :,: Vaid lihtsalt, lihtsalt nimetage: Tal kóige armsam oli - viin! :,: Kui täidate mu viimsed soovid, Siis ónnelikuks mina saan, :,: Ja terve aami tublit viina Teil' teisest ilmast läkitan! :,: Vene keelest J.Poska. Ma vaatan paadist kiikriga, Kui kaugel on see Saaremaa. Ei paremat ole kuskil maal, Kui suisel ajal Saaremaal. Seal Saaremaal ei kasva muud, Kui kadakad ja männipuud. Ei paremat ole jne. Mu pruut on valge nagu tui, Ma nägin teda mullu sui. Ei paremat ole jne. Tal mustad juuksed, valge kael Ja kaela ümber sametpael. Ei paremat ole jne. Ma rüüpan merest soolast vett ja räägin armsamale tótt: Ei paremat ole jne. Kui tahad naiseks tulla sa, Pead Saaremaale sóudema! Ei paremat ole jne. See Saaremaa on imeilus maa Ja seepärast saarlane laulab ka: Ei tede poisid mede poiste vastu ei saa Ega teil pole selliseid laule ka. Maailm see on üks tühi mudel, Mis ajaratas ümber a'ab. Mu meeles seisab óllepudel, Kust ikka värsket jóudu saab. Kes ólut joob, teeb vähem pattu Ja alati tal róómus meel. Ei tema kiusatusse satu, Vaid róómsalt laulab tema keel. Kóik teadus, tarkus, ilmakära, Sel ainult óige väärtus siis, Kui jood üks pudel ólut ära, Ja selle peale väike viin. Kurb kohe järel jätab nutu, Mis kare elu kaasa toond, Ja sópre seltsis ta siis ruttu Küll róómsasti ka laulu lööb. See raharikkus tühi puru, Mis koi ja rooste ära sööb. Sest targast' teeb, kes selle puru Siin sópre ringis maha joob. Sest noorus, arm, see kaob ruttu, Kui lennates meist mööda läeb. Ja selle róómsa elu tóttu Hää mälestus tast järel jääb. O igavesti, igavesti Jää meile elusaatjaks sa - Et suudaksime hiljukesti Me sammu' läbi elura'a. Et meid ei kiusaks kuri saatus, Ei auahnus, naise silm; Sest naine tühi mótte pettus, Ja ainult viinas tóeilm! Mats alati on tubli mees, Ta kedagi ei pelga; Ei kummarda ta saksa ees, Ei tómba küüru selga. :,: Ja kui see laul meil korda lä'eb, Ei meie kimpu jää. :,: Kord astus oma pambuga Ta läbi móisa óue, Saks tuli vastu kärkides Kui kóige kurjem kóue: :,: Ja kui see laul jne. "Kas sina, tóbras, parunit Ei enam tunda taha? Vói on sul munad mütsi sees, Et müts ei vótab maha?" :,: Ja kui see laul jne. Mats vótab mütsi maha küll, Siis seisab müts tal póues; See sünnib toas, kirikus, Kuid mitte móisa óues. :,: Ja kui see laul jne. Mats alati on tubli mees, Ta kedagi ei pelga; Ei kummarda ta saksa ees Ei tómba küüru selga. :,: Ja kui see laul jne. Rahva suust J.Poska. Me mótted on priid: Kes suudaks neid köita? Kes vägev on nii, Et vangi neid heita? Ka vanglas ja vaevas Neil lahti on taevas. :,: Kóikvóimsad me nii - Me mótted on priid. :,: On elada róóm Kesk päikese kulda, On harida róóm Maad emakest mulda. Ja kannatust kanda Ja ohvriks end anda. :,: Kóikvóimsad me nii jne. :,: Kóik muu meil ükskóik, Mis ise me'i taha. Meist enestest kóik, Kas hea see vói paha. Me süda ja silmad Need loovad maailma. :,: Kóikvóimsad me nii jne. :,: Me' elu jääb móistmata aktiks vist küll: Näed elu, ent varsti lä'eb valuks see sul! Ah kui juba mürgel, siis mürgel lópuni! Ah kui juba unustus, siis olgu täielik! Ju nooruses tormasid ellu sa ka, Kulutid jóudu, ent kóik see asjata! Ah kui juba mürgel jne. Nüüd pooled su nooruse päivist on läind, Kuid neis oma ónne sa pole veel näind! Ah kui juba mürgel jne. Ka teaduse kórgusel rühkinud sa, Kuid suurimad tóed ka sääl sul leidmata! Ah kui juba mürgel jne. Ja armastushurma sa tunda ka saand, Kuid sellest sul valulik mälestus jäänd! Ah kui juba mürgel jne. Sest valagem klaasid kóik uuesti täis Ja joogem nad tühjaks, vast aitab, küll näis! Ah kui juba mürgel jne. Me oleme mehe kui mótsapulli, Oru Jaagu halli härja! Ei me karda kangeida Ega pelga pettijaida, Ei me kauple kopikilla, Ega tinkle tinga pääle: Kangel me kaela kääname, Petjil pähe peksame! Me oleme mehe kui mótsapulli, Oru Jaagu halli härja! Me seisame Ilmeni ääres, Meil tuntud on Volhovi sood. Ja Ukraina steppides kaugel On sóitnud me järel veel reed. Ei ole meil kodu ega paika, Kord siin kord jälle seal, :,: kuid igalpool neiuksed vaiksed Vastu vótvad meid lahkel käel. :,: Ei ole mul isa ega ema, Ei ódesid-vendi ka. Kóik röövis mult punane boa, Jäi järele väike neid. Nii sageli kui loojub päike, Ta järel igatsen. :,: Oh oota mind neiuke väike, pea saabun ma vóórailt teilt. :,: See oli vast näärikuu aegu, Kui päike punetas. Ja pilvepaar taevavólvil Me nägemist tóotas. Tuleb jaanipäev, siis saan ma koju, Saan sinna, kus väikene neid. :,: Saan sinna, kus kodumaa metsad, Kus ootab mind ónne leid. :,: Me vaenlased on verised, Neist mórtsuk iga neljas. Nad käivad mööda Venemaad Pomm kotiga on seljas. EÜE ja Euromais On ühtne NATO pere, Kel Reagan, Tatcher, Pinochet Teeb pai ja ütleb: "Tere!" I LOVE TATCHER! Kuldpagunites huntamees On märatsemas Poolas. Ja neegripealik Kuubamaalt Saeb palmipuid Angoolas. EÜE jne. Kuid meile kuulub Iirimaa, Hong-kong ja veel Guajaana. Port Stanley kuulub meile ka Ei anna teda ära. EÜE jne. Käi pórgu ablas asiaat Su kóri närib kohe ûks sarvise lóvi kuningriik Ja vana Wales'i lohe. EÜE jne. Kui Vene karu pöörane La Manche'i äärde jóuab, Siis jumal kaitseb Inglismaad, Seob metsalise lóuad. EÜE jne. Kui Saterfieldi piknikul Mind tabab sójauudis, Teetassi lükkan kórvale Joon viskit välikruusist. EÜE jne. Meil aiaäärne tänavas, Kui armas oli see, Kus kasteheinas pólvini Me lapsed jooksime. Kus ehani ma mängisin Küll lille, rohuga. Kust vanataat käe kórval mind Tói tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis Ta kombel vaadata. "Laps oota," kostis ta, "see aeg On kiir küll tulema!" Aeg tuli. Maa ja mere peal Silm mónda seletas, - Ei poolt nii armas polnud seal Kui külatänavas! L.Koidula. Meil merevood on vabad Ja vóimsalt mühavad. Ja kodupinna metsad Meil vastu kajavad. Jää vabaks, Eesti meri, Jää vabaks, Eesti pind! Siis tuisku ega tormi Ei karda Eesti rind. Meil kalur merel noota Vóib vabalt vedada. Ja róómulaulust póllul Mets vastu kajada. Jää vabaks jne. Me vabal lainte voodel Vóib päike särada Ja musta mulla póuest Vóib vili vórsuda. Jää vabaks jne. Meil sópruse-sidemed liitumas veel, Veel armastus, vendlus meil póues. Kóik ilm meie päralt, sest róómus on meel, Kui tuiskamas tormid ka óues. Meil vóóraks jääb mure ja maailma piin, Kui sópruses ühendud oleme siin. Kui mottoks bibamus veel seadsime me, Sest vennad, nüüd ergo bibamus, Confratres, nunc ergo bibamus! Ja lahkub me vendadest móni kord siit, Siis laulame jälle bibamus. Teel kaua veel kórvu siis kuuleb ta viit: Bibamus, nunc ergo bibamus. Tal süda ka vóórsil siis róómsamaks läeb, Kui vendade ühendust vaimus ta näeb. Kui alati meeles meil sópruse hüüd: Bibamus nunc ergo bibamus! Confratres, nunc ergo bibamus! Sest vennad kóik róómsasti laulame nüüd: Confratres, nunc ergo bibamus! Ja kaua veel kostku me pidulik hüüd: Bibamus, nunc ergo bibamus. Ja leiab meid hommik siit üheskoos veel, Siis algame uuest', sest ühine meel Meid lahku ei luba ja joome siis veel Ja laulame jälle bibamus! Confratres, nunc ergo bibamus! Metsa läksid sa ja metsa läksin ma, Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :,: Hoiajaa tiralla-la Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. Püssi vótsid sa ja püssi vótsin ma, Ja püssi vótsid kaks karujahimeest ka. :,: Hoiaja jne. :,: Karu nägid sa ja karu nägin ma, Ja karu nägid kaks meest korraga. :,: Hoiaja jne. :,: Karu lasksid sa ja karu lasksin ma, Ja karu lasksid kaks meest korraga. :,: Hoiaja jne. :,: Nahka vótsid sa ja nahks vótsin ma, Ja nahka vótsid kaks karujahimeest ka. :,: Hoiaja jne. :,: Naha müüsid sa ja naha müüsin ma, Ja naha müüsid kaks karujahimeest ka. :,: Hoiaja jne. :,: Raha said sa ja raha sain ma, Ja raha said kaks karujahimeest ka. :,: Hoiaja jne. :,: Kórtsi läksid sa ja kórtsi läksin ma, Ja kórtsi läksid kaks karujahimeest ka. :,: Hoiaja jne. :,: Napsu vótsid sa ja napsu vótsin ma, Ja napsu vótsid kaks karujahimeest ka. :,: Hoiaja jne. :,: Purju jäid sa ja purju jäin ma, Ja purju jäid kaks meest korraga. :,: Hoiaja jne. :,: Koju läksid sa ja koju läksin ma, Ja koju läksid kaks karujahimeest ka. :,: Hoiaja jne. :,: Peksa said sa ja peksa sain ma, Ja peksa said kaks meest korraga. :,: Hoiaja jne. :,: Mets mühiseb ja kägu kukub ra'al, Aas haljendab ja lilled óitsvad seal, :,: Mänd kiigutab siin oma vóimsat pead, On meeles tal kóik muistsed ónne a'ad. :,: Hirv ojal joob ja muretu ta meel, Kas aimab ta, kui pikk ta elu veel? :,: Vóib küti kuul ta leida iga tund Ja elu läind, kui oleks näinud und. :,: Nii möödas pea ka minu noorus, ónn, Mis róómu veel mul elus oota on? :,: Mets mühama ja kägu kuk'ma jääb, Kuid noorus meil kui uni mööda lä'eb. :,: Mihkel ütles Leenile: "Lähme metsa seenile! Kui sa teaksid, kulla Leeni, Palju tänavu on seeni! Tóistre Tilde eile käis, Korvid olid kuhjas täis!" Leeni aga vastas: "Kuule Mikk, Jutud sul on imelik! Kes see praegu, óhtu hakul Seeni korjata näeb veel! Okstelt vihma kaela rapub, Käime parem suurel teel!" Mis sa sinna metsa tikud, Kui sa oled óige mees! Tule meie memmel óhtuks Vóiga praetud puravikud! Sööme neid ja joome teed, Vóiga praetud puravikud, Vóiga praetud puravikud, Sööme neid ja joome teed! Mihkel läks; Need memme seened Olid praetud väga peenelt. Neelamata sulab suhu, Kus neid kasvab?! Maas vói puus?! Mihklil nendest igaljuhul Eluaeg on maitse suus. Ei enam lausu Leenile, et Lähme óige metsa seenile! Jalutamas kah ei käi, Istub kodus värske väi! Pehme pesa leidis Mikk, Sambla sees on puravik. Miks ei peaks ma elus Jooma maitsvat ólut, Miks ei peaks ma róómus olema? ôlle vóimus sureb Minu tusk ja mure, Ärkab elulust mu südames. Vahutab mu kannus ôlu, sinu annus, Hóiskan róómuga: mu sóbrad elagu! Täna ma ei taha Olla nende nahas, Kes end hüüdvad vürstiks, kuningaks. Au ja kiitus sulle, Kes sa pruulind ólle Esmakordselt, maitsva, mahlaka! Tänu sulle ütlen, Manalaski mótlen Ülistada igavesti sind! Sääl kus kasvab humal, Armuline jumal Samuti ka otri laseb kasvada. Sääl ka meie joome, Tänu loojal' toome, Uskuge, sääl hää on elada! Kui mind mure muljub, Armastus ka huljub Lahkumise teel, maha jäetud ma: Kurbuses siin suures ôllekannu juures Lohutust ma leian paremat. Sellep' sóbrad, vennad, Elupäevad kenad Kuni kestvad, kiitkem kesvavett! ôlu vahutagu, Meeli lahutagu Teises ilmaski veel lópmata! Minagi olin Arkaadia teel, Kuigi ma sündisin saunas. Mónikord mótlen, ma läheksin veel, Muretu nooruk Arkaadia teel, Marssalikepike paunas. Aga ma tean, et kaotasin käest Tee juba enam kui ammu, Ja et ma üksinda enese väest Leiaksin tee, mille kaotasin käest, Selleks ei ole mul rammu. Kuhu ka lähen, seal vesi on ees, Vesi ja kóledad kaljud. Lahkunud viimne kui lootsikumees, Lahkunud lauldes, et vesi on ees, Nii nagu laulavad paljud. Nónda ma istun ja tóesti ei tea, Vanduda ennast vói saatust. Ärge vaid öelge, et nónda on hea, Nónda on elu ... Sest teie ei tea, Ei tunne mu isamaatust. Minu armas isamaa, Sulle olen annud enda! Sinu kasuks kutsuda Püüan tööle óde, venda. Nagu kaunis óunapuu, Kosu sina, tugev, truu! Sinu tütred, pojad ka Mingu ilul óitsema! Isamaa, isamaa, Mulle kallis oled sa! Sulle ma laulan lóbukeelega, Kuni elan, liigun ma! Isamaa, isamaa! Sinu metsad, sinu maad, Sinu männid, kuused, kased Minul meeles mólguvad, Neist sa laulu luua lased. Sinul orud, sinul mäed, Sinul töödeks virgad käed! Väike, vaikne oled sa, Siiski hüüan mónuga: Isamaa, isamaa, Mulle kallis jne. Minu peig on kalamees, Kóige hoolsam küla sees; Tal on vene uhiuus, Uued noodad jóesuus. Ridi-raa, ridi-raa, ridi-ral-la-lal-lal-lal-laa. Minu peig on lahke mees, Sest ta on ka laulumees; Ikka kólab mere pääl Tema ilus lauluhääl. Ridi-raa jne. Minu peig on kalamees, Keegi terve küla sees Veel ei tea midagi - Pole teada vajagi. Ridi-raa jne. Mis laululaine lahkesti, Ööpik, ööpik! Käib kullakeeli südame? Ööpik, ööpik! Vait vainud, puud ja póósastik, Mis hóbehelin imelik? Ööpik, ööpik! Tark Taara linnuke! Kas kuningaga kevade - Ööpik, ööpik! Sa lootust toonud tagasi? Ööpik, ööpik! Mis vait meil seisis salajas, Sul keele pääl on liikumas. Ööpik, ööpik! Tark Taara linnuke! All óhkab väli, mets ja maa, Ööpik, ööpik! Pilv sóuab kórges pilvega, Ööpik, ööpik! Ja koidu poole, häbelik, End kummardamas hämarik. Ööpik, ööpik! Tark Taara linnuke! Üks hóiskehääl, üksainuke, Ööpik, ööpik! Käib läbi kóige looduse, Ööpik, ööpik! Ja ohvrikeeli süda ka On pannud póues pólema! Ööpik, ööpik! Tark Taara linnuke! L.Koidula Mis on ilmake udune? Taevas tahmakarvaline? Rahvas rauaruosteline? Ristiemad riidelesivad Ühe ristilapse peale. Käliksed kära pidasivad Ühe kirju karja peale. Vellekesed tappelesivad Ühe rahakoti peale. Sest on ilmake udune, Taevas tahmakarvaline, Rahvas rauaruosteline. Oh jumal, jumalukene! Pühi taevas kastesta, Rahvas rauaruostesta! Oh jumal jumalukene, Oo jumal, jumalukene! Mu isamaa armas, Kus sündinud ma, :,: Sind armastan ma järjest Ja kiidan lauluga! :,: Ei seedrid, ei palmid Ei kasva me maal; :,: Kuid siiski kenad männid Ja kuused, kased ka. :,: Ei hóbedat, kulda Ei leidu me maal; :,: Kuid viljakandvat mulda On küllalt igal pool. :,: Oh óitse veel kaua, Mu isade maa! :,: See maa, kus palju vahvust Ja vaimuvara ka! :,: Su hooleks end annan ja truuks sulle jään :,: nii kaua, kui kord suren Ja oma hauda lä'en! :,: Fr.Kuhlbars. Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma. Sull' laulan ma, mu ülem ónn, Mu óitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Su ónn ja róóm mind róómsaks teeb, :,: Mu isamaa! :,: Mu isamaa on minu arm, Ei teda jäta ma, Ja peaks sada surma ma Ta pärast surema! Kas laimab vóóra kadedus, Sa siiski elad südames, :,: Mu isamaa! :,: Mu isamaa on minu arm, Ja tahan puhata, Su rüppe heidan unele, Mu püha Eestimaa! Su linnud und mull' laulavad, Mu pórmust lilled óitsetad, :,: Mu isamaa! :,: Mu kallim üleval kambris sääl, Mu laulu kuule sa! Su kalli ihade órnem hääl Sind soovib ärata! Oh näita ennast, ma ootan siin, Kui ütled ei, on mul raske piin. :,: Mu kallim üleval kambris sääl, Mu laulu kuule sa! :,: Mu kallim üleval kambris sääl, Oh tule alla sa! Kui mótled tänase päeva peal': Sull' ónne soovin ma! Nii kuumalt tuksub mu süda sul' Et laulan varasel hommikul: :,: Mu kallim üleval kambris sääl, Oh tule alla sa! :,: Mu kallim üleval kambris sääl, Mu laul on otsas ka! Ja kui sul ikka veel uni hää, Siis lähen koju ma. Laul kindlast' oleks teind róómu sull', Kui magad läbi, siis kahju küll! :,: Mu kallim üleval kambris sääl, Mu laul on otsas ka! :,: Mu meelen kuldne kodukotus, Ma sagedast näe und veel sest, Kos óndsa esä kallis kotus Mind varjas, väikest latsekest. Mäest alla, mööda kopli veere Ma pallajalu paterdi Ning ringi üle Ridassaare, Kaits peokest täis lillesi. Nii Piirikese mäele lätsi, Kos külälatse kiiksive, Kos Märt ja Maie, Aino, Atsi Mo kaugelt joba hóiksive. Sääl pidu pillerkaari leime Ja koplin laia kivi pääl Vóileiba, kamakäkki seime, Mis ristiema jagas sääl. Ja vahest ka veel ikki saime, Kui pajupill meil katski läits Vói varba vastu kivi leime Vói karmani seest katte väits. Nüüd lännu igavesti, minnu Ne armsa aja ammugi. Me latse nagu essind linnu Kik ilmalaanen laiali. Ja mets ja maa saand teisemasse Ja mägi muutnu hoolsa käe, Ning koplisse om kasvand kase - Kuid mälestus ei meelest läe ... Mu süda on nii rahutu, Et rääkida ei oska suu. Kes on ta ära nóidunud Ja enda külge sidunud? Ei keegi muu, kui Maieke On löönud haavu südame. See oli siis kui sónnikut sai póllu peale laotud. Tal ammu tahtsin rääkida, Mis juhtunud on minuga. Ehk leian vastuarmastust Ja kuulen seda tema suust. Kord vótsin rindu südame, Et rääki' välja temaga. See oli siis kui sónnikut Sai póllu peale laotud. Seal sónnikusse vigla lóin Ja silmadega Maiet sóin. Ka tema kohe seisatas Ja veidikene punastas. Sain vaevalt keele liikuma Kui julgus kadus korraga. Ja armastuse asemel ma küsisin talt, mis on kell! Mulgimaa, sääl on hää elada. Kóikjal ilus loodus, viljakandev maa. Sääl on uhked metsasalud, Suured jóukad eesti talud. Kena neiu ka kaasaks sa saad, Kes on sündinud kasvanud sääl, Kellel armsaks saanud ilus Mulgimaa. Kus on punapósksed neiud, Keda tublid eesti peiud Kosja minnes ei unusta eal. Väike Viljandi, Mulgi päälinn Juba aastaid palju püsinud on siin. Ei läe meelest lossimäed, Kus nii órnalt käsikäes Armund olles meil tee läbi viind. Ja all orus seal peegeldub järv. Suveóhtul mónus aerutada sääl. Kui sul kaasas väike neiu, Keda siis kui saad kord peiuks, Kosja minnes ei unusta eal. Aastad mööduvad, vanaks kord saad Aga mulgimaa meil meelde ikka jääb. Elad seal vói oled kaugel, Róómust särab pisar laugel Kui sa terviseid saad Mulgimaalt. Tuleks noorus veel kord tagasi Ei mind tuuled enam kaugele sealt viiks. Siiski ónnelik mul elu, Sest mul kaasas mulgi neiu, Kellel laulsin ma laulu kord nii... Mulgimaa, sääl on hää elada jne. Mull' lapsepólves rääkis Mu isa silmaveel: Kuis eesti rahva vaimu Nad riisund vaenu teel. Kuis eesti rahva vaimu Nad muljund mudasse, Kuis rahva raskel koormal Nad heitnud hädasse. Sääl nukraks läks mu süda, Hääl hüüdis härdasti: Oh Taara muistsed tuuled, Oh tóuske elusse! Nüüd isa magab mullas Ja meheks sirgund ma, Ei taha kurbuskeelil Nüüd enam kaebada. Ma Taara tammikutes Veel kuulen kanget häält, Kóik ennemuistsed tuuled Veel pole kadund säält! C.R.Jakobson. Mullu mina muidu karjas käisin, Mullu mina karjas käisin. Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Mullu mina karjas käisin. Tegin mina pilli pajukoorest, Pilli tegin pajukoorest. Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Pilli tegin pajukoorest. Istusin siis mättale mängimaie, Puhuma siis pillilugu. Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Puhuma siis pillilugu. Salakesi kuulas minu mängu Karjapólve kaunim neiu. Hei! Tillukene vellekene, kuldani, kaldani, Karjapólve kaunim neiu. Mustlased kui mängivad, Çampanjerklaasid kólavad, Siis terve ilm unub mul. Mind kaks silma vólunud, Sest veinist olen joobunud, Täna raha näib null. Hóissa neiu, joo tokaierit, Täna pead sa minu vastu armas olema! Hóissa neiu, kingi suudlus mul, Täna pead sa ainult mulle kuuluma! Mängi mustlane, ma palun sind, Mängi tçardaç, mis teeb róómsaks mind! Hóissa neiu, joo tokaierit, Täna pead sa ainult mulle kuuluma! Kui tokaier särab klaasis, Siis ma olen kui ekstaasis, Joo nüüd minuga sa! Kaovad argipäevamured, Ununeb, mis homme tuleb, Täna lóbutsen ma! Hóissa neiu, joo tokaierit, Täna pead sa minu vastu armas olema! Hóissa neiu, kingi suudlus mul, Täna pead sa ainult mulle kuuluma! Mängi mustlane, ma palun sind, Mängi tçardaç, mis teeb róómsaks mind! Hóissa neiu, joo tokaierit, Täna ónnelik küll tahan olla ma! Mäe otsas kaljulossis ôitses mul üks lilleke, Lossi herra ainus tütar Oli minu armuke. Vótsin óhtul kandle kätte, Sammusin siis lossi pool'. Lossi aken seisis lahti, Minu kallim laulis seal. Kurvad laulud lói ta mulle, Kurvalt kuulsin ma ta häält. Aasta pärast läksin jälle Sedasama tut'vat teed. Lossi aken oli kinni, Armuke ei laulnud seal. Surnuaialt kólas mulle Tumedalt üks tuttav hääl: "Olen lahti ilma vaevast, Tule ka mu juurde nüüd; Teistel armastus on magus, Meile viha karikas!" Mürtsub trumm ja pillid hüüavad, Tudengid nüüd marsivad. Kómab maa ja kólab marsiviis, Seisma jääb igaüks küll siis. Raha, rikkust pole tudengil, Pole roos ta ei ka lill. Selle eest ta ikka täismeet, Neiud sulavad tal ees. Mis toob tudengile óppetöö? Tuubib teadust läbi öö! Kui on kasuks isamaale see - Minna vóib läbi tule, vee. Aga kui on laual óllekann, Tudengil on kadund ramm. Ootama siis jäägu neiud, Tal on teha hoopis muud. Nagu linnu tiivul Tóstab lauluhääl Ülespoole hinge Ime viisi pääl, :,: Südant täidab ta Rahu väega. :,: Laul teeb rinna róómsaks, Lahkeks, lóbusaks, Meie meeltes headust Tulul tegevaks; :,: Ühtlus, armastus Laulus ikka uus. :,: Mis meil kallilt, kaunilt Südant liigutab, Jumalikult hinge Üles äratab, :,: Seda annab aul Vaba, lahke laul. :,: Naisi kohtame igalpool küllalt, Üks ja teine kord kütkestab meid. Aga keegi ei suudle nii hellalt, Kui mu väikene kodumaa neid. Eesti tüdruk on vóluvaim maailmas, Tema naeratus sulatab jää. Eesti tüdrukul päike on silmas, Temast unistan alati ma. Üle aastate palju me käinud, Mónda kohta sa peatuma jäid. Tundnud huuli, mis kirgliselt kuumad, Silmi tumedaid lóunamaa öös. Kuid üksainus on vóluvaim maailmas, Tema naeratus sulatab jää. Eesti tüdrukul päike on silmas, Temast unistan alati ma. Neiud tihti pääle noorelt Uhkust täis ja nipsakad. :,: Kui neil kosja lähed toorelt, Nendelt pika nina saad. :,: :,: Ainult mees, ainult mees, See neil seisab südames. Tuleks mees ja kosiks mind, Kergemaks läeks minu rind. :,: Vaatavad sind igast küljest, Kui ei meeldi, ütlevad: :,: Ei ma endal säärast hüljest iial taha, aru saad. :,: :,: Ainult mees etc. Nende mees peab ilus, sirge Ja ka rikas olema. :,: Tantsu ajal peen ja kerge, Meelitusi ütlema. :,: :,: Ainult mees etc. Aga aastad mööda läevad, Süda juba valutab. :,: Käes on vanaduse päevad, Tea, kas mehele veel saab. :,: :,: Ainult mees etc. Ei nüüd küsi enam keegi, Kas sul puudub jalg vói kaks. :,: Mees on mees ja asi seegi, Kui vaid tanu alla saaks! :,: Nii ajaratas ringi käind, Me kaunid päevad mööda läind, :,: Meil tuleb lahkuda. :,: Meid lahkumine kurvaks teeb Ja süda póues nukralt lööb :,: Ja hinges raske mul. :,: Nii ajaratas ringi käind, Me kaunid päevad mööda läind, :,: Meil tuleb lahkuda. :,: Laul ilole meid kokku tói Ja südamed meil loitma lói, :,: Jää sóbraks laulule! :,: Nii ajaratas ringi käind, Me kaunid päevad mööda läind, :,: Meil tuleb lahkuda. :,: Ja edasi meid viib me tee, Ei keegi tea, kuhu kulgeb see. :,: ônn kaasa, sóbrake! :,: :,: Nii mina, neiuke, sinule laulan, Kui oma kullaksele! :,: :,: Kui oleks vóimalus, nii nagu tahan, Kosiks su enesele! :,: :,: Laulaksin ainult ma kallimal' neiul', Iialgi mitte muile. :,: :,: Laulaksin kullaksel' kólaval keelel, Ennem kui metsa puile. :,: :,: Üksinda olen, kui taevane lind ma, Ei ole minul maja. :,: :,: Ei ole mul ühte ustavat sópra, Ei ole armastajat. :,: Nii tihti tóuseme me kannu tagant Kesk naeru rókkavat ning uljast juttu, Kui kutsub kohus meid vói móni teine tee. Hóisk jääb - me süda üksi leinas vaga. Me minek unub sópradele ruttu, Róóm kustutab nii kiirelt ilmas silmavee. Ja tihti tóuseb vend me keskelt lauast, Suud annab vennale ning on ju ära. Hääd teed sull'! Pea istume me jälle koos. Kruus óllega ta järgi tóuseb sauest, Laul kólab taas, täis kuldset noorussära. Ning kestab vende püha pidu täies hoos. Pea meie ringist ka üks-teine kaob Nii vaikselt tagaspöörmatulle teele. Ei tule enam see, kes Styksist üle kant. Vend pisarsilmil pólvedelle vaob Ning tóuseb siis, vend läinud meie eele. Róóm elavaile, rahu surnuile on ant. Niisama, vennad, kui mind pole enam, Kui olete mu sängitanud hauda, Te tehke nii, kui ikka jälle tuleks ma, Mu jaoks pange kann kesk pidulauda. Naer süttigu, laul helisegu kenam, Kann kórgele ning pereat tristitia. H.Visnapuu. Noormees isamajast lahkub laia ilmasse, Kindel soov tal ilmatarkust nóuda endale. Ja siis ema pisarsilmil óhkab valuga: "Poeg, jää ikka süütuks, puhtaks, jumal sinuga!" Aga ainult üks semester ja kuis langend ta - :,: Tudengite elu segi nutu, naeruga! :,: Tema seltsilisteks saavad, kes ta kaugele ôige tee päält ahvatlevad ära kórvale. Naised, kaardid ja kommerçid need tal armsaks saand. Kalli ema ópetused hoopis unustand. Ööd ja päevad ühtejärgi priiskab, prassib ta. :,: Tudengite elu segi nutu, naeruga! :,: Täna kóik ta pillab ära, mis tal kallimat; Homme teda nälg ja puudus raskelt róhuvad. Kuid ta veelgi allapoole langeb edasi, ôiguse ja au ka viimaks kaotab koguni, Vólgasid neid lugemata palju teinud ta. :,: Tudengite elu segi nutu, naeruga! :,: Igatsedes kodus ema mótleb poja pääl' - Aga äkki saab ta temalt kurva teate säält: "Joomise ja muude teiste kólvatuste eest Pidi jätma ülikoolis poolel' óppimist." Ja nüüd pisarsilmil andeks palub emalt ta - :,: Tudengite elu segi nutu, naeruga! :,: Oh, sa vana valgó jänes, Oh, sa vana valgó jänes. Oh, sa vana, tsiirai-tsinna, valgó jänes. Kos sa eelä üüse ollit? Poksa móisa talli pääl! Kesvä' olli keerulitsó, Kaara katsakandilitsó. Nipse-näpse kótitävve, Lätsi alla juuma. Johtu herrä püssägä, Kató paari hurdaga. Püss lät's valla, piu-pau, Hurda' takkah, hiu-hau, Mótsaladva' liu-lau! Är'ä tapi jänesekósó Innemuistise eläjäkósó! Saksa latsó, padakunna Söövä lihha, niu-näu, Kahvli-väidse, kliu-kläu! Oló terve, tarótütär, Kiä luu' kokko kor'ias, Köüdi valgó räti sisse, Veie mótsa kannu otsa: Säält sai jälki jänesekónó, Innemuistine eläjäkónó. Oi külad, oi kórtsid, Mu noorus, mu vólu, Kus parimad piigad, kus pudeli-ólu, Kus suveöid kaunistas kiikede kägin, Kus pille ja pisaraid kuulsin ja nägin. Oi külad, oi kórtsid, Kust hulkusin läbi, Kus ühtaegu tunda sain uhkust ja häbi, Kust maantee viis mööda, kust redel viis lakka, Kus armastus algas, kus haledus hakkas. Oi külad, oi kórtsid, Mu noorus, mu vólu, Kus piimased piigad, kus óhtune ólu, Kus laulsid ja langesid sóbrad ja velled - Aeg möödub ja muudab veel kaunimaks selle. H.Runnel Oi ólu sa mees, Kuis kohised rinna sees. Mina ja sina sel maal, Me oleme tóeline paar. Mina olen mees nagu härg, Oh ólu sa kesvamärg. Oi ólu sa hea, Kuis tekitad minule pea. Pea nagu isake kuu, Tal silmad ja kórvad ja suu. Mu kóht nagu póhjata aam, Oh, kann, sa mu sangaga daam. Elu kui mädasoo, ôlu vaid pidurdab hoo. ôllest on märg minu haud Ja otsas on óllene laul! Oja ääres, puude vilus, Lillerikka aasa pääl, :,: Leidsin lille, mis nii ilus, Et ta sarnast polnud sääl. :,: Ilust lille ihaldades Lähemale läksin ma, :,: Kätt ju välja sirutades Teda tahtsin noppida. :,: Aga rohust roomas vastu Uss ja ütles minule: :,: "Ära lähemale astu, Ta ei óitse sinule!" :,: Oleksin laululind, Kannaksid tiivad mind, Kus sind ma näen; Et aga see ei lä'e, Sest siia jään. Ehk ma küll kaugel sul, unes sa juures mul, Róómustad mind; Kui aga ärkan ma, Ei leia sind. Öösi, kui uinun ma, Siis minu móttes sa, meeles mul veel; Kus mind küll tuhat kord, Kiitnud su keel. Olen ma kuulsas Itaalias Vói kuulsas meil Eestis nüüd siin, Olen ma Tartus vói Tallinnas - Igal pool naised ja viin. Naised meil ónnetust toovad, Naised on kurjuse juur. Siiski nad ónne meil loovad, Iial ei unusta meid. Naine, oh! Naine, Olen ma purjus vói kaine, Sulle tuksub mu poissmehe rind, Tule, oh tule, ma ihkan sind! Oli kodu meil sisemaa póldude vöös Vói ranniku liivasel rannal, Vói saarel, kus vihane tormide sööst Käis päeval ja ööl meie kannul. Me tulnud ja moodustand terasest kee, Mees mehega sammu siin astub. Ja kóigil on ühine eesmärk ja tee: Käes relvaga vaenlase vastu! Me leegion sammub ja kindel on ta rüht, Sest kohustus püha meil täita. Eesti tulevik, see meie kóikide siht, Mille eest tuleb surra vói vóita. Siin rahvas rahvale ulatand on käed Ja ühiselt kantakse raskus. Küllap vaenlasel igavest' meelde nüüd jääb Me relvade hävitav vastus. Sinu silmis küll pisaraid nägin, mu neid, Kui lahkudes hoidsin su käsi. Kord tagasi tulen ja kuivatan neid, Tean, oodates sina ei väsi. Kuid tahan, et naeratad mul püstipäi, Ma naeratan sinule vastu. Kui vaimus mu kórval sa vaprasti käid, Siis róómsamalt riviski astun! Me leegion sammub jne. Meie kodudest üle käind raevutsev tuul, Neist kiskunud tütred ja pojad. Ent vóitleme seni kui rauas on kuul Ja neile tee avat' on koju! Kord teostub see kindlasti, ühinend siis Kóik eestlased kodumaa pinnal. Seal vóidukaist lauludest kajamas hiis: See vóitlus on väärinud hinna. Me leegion sammub jne. Oll' Mäeotsa talu, Tirallalla! Sääl elli tütar Anu. Tirallalla! Oll' Mäeotsa talu, Sääl elli tütar Anu. Tirallalla! Tal oll' üts kuri pini. Tirallalla! Ja Muri oll' ta nimi. Tirallalla! Tall oll' üts kuri pini jne. Ma lätsi Anu poole. Tirallalla! Ta mo eest kandse hoole. Tirallalla! Ma lätsi Anu poole jne. Siis vana Juhan tuli. Tirallala! Tal saivas seljas oli. Tirallala! Siis vana Juhan tuli jne. Ta ütel: "Muri vóta!" Tirallalla! Kos mina, vaene, tótta! Tirallalla! Ta ütel: "Muri vóta!" jne. Ma kargsi aia ääre, Tirallalla! Ja Muri puri sääre. Tirallalla! Ma kargsi aia ääre jne. Ma kargsi üle aia. Tirallalla! Es läpe taade kaia. Tirallalla! Ma kargsi üle aia jne. Ja pilve katsó taivast, Tirallalla! Ma es näe murda saivast. Tirallalla! Ja pilve katsó taivast jne. Ma kakse käega kaali. Tirallalla! Ja tóse käega paari. Tirallalla! Ma kakse käega kaali jne. Ma selle pini tapa! Tirallalla! Aga esi teda ei mata! Tirallalla! Ma selle pini tapa jne. Om maid maailman tuhandit Ja rahvit mitmit miljunit - Üitsainus Mulgimaa! Ää kuri kui las olla ta Ku' Pikäsillast üle saa, Suud anna mullal ma. Ja üteaindsa móttege Ma eidä óhtu magame Ja tóusu ommuku: Oh kunas ma su jälle näe? Oh kunas kodun tóusup päe Ja óhtu pastab kuu? Üits einanutt ek kórreke, Ku' kodunt siia kaugele Lind noka otsan tuuss - Ma ikess pääl tal otseldi Ja ütsi pisare kik vii Ta küllest ära juuss. Om maid maailman tuhandit Ja rahvit mitmit miljunit - Üitsainus Mulgimaa! On elu meil üürike ilmas, Mis määratud saatuse väel - Kord läikimas pisar meil silmas, :,: Kord kannab meid ónn oma käel. :,: On elus meil vóitlusi palju - Neis karastub mehine meel! See mees, kes on kindlam kui kalju, :,: Vóib meiega liituda veel! :,: Meil vennastus valitseb meeles, Me hoiame vabadustuld! Ja kólavas isamaa keeles :,: Meil rinnus keeb nooruse kuld. :,: On teadused andunud meile, Et teenida rahvast ja maad. Meil móógad on vastuseks neile, :,: Kes vaenlastest valdab me raad! :,: Me isad on pólvedest pólve Meil' pühendand laulude väe. Me laulus on nende eest palve, :,: Kes manalas päikest ei näe! :,: Me laulame noortele ónne, Kes edasi kannavad tuld, Mis póleb meil rinnus veel enne, :,: Kui katab meid kodumaa muld. :,: On looja loonud meile tursked kämblad, Me teeme tööd ja lulli me ei löö, On looja loonud meile tursked kämblad, KUID Kui läeb' libedalt Sul kóik, kui läeb' libedalt Sul kóik Keegi teine ära teeb Su töö. Kui läeb' libedalt, kui läeb' libedalt, Kui läeb' libedalt, ei tee Sa tööd. On looja loonud kiusatuseks viina, Et näha kas jääb kindlaks meeste meel, On looja loonud kiusatuseks viina, KUID Kui läeb' libedalt Sul kóik, kui läeb' libedalt Sul kóik Saabub kiusatus ja pattu teed. Kui läeb' libedalt, kui läeb' libedalt, Kui läeb' libedalt, siis pattu teed. On looja käsk, et ligimest sa aitad, Kas olgu laeval, taevas, kuival maal, On looja käsk, et ligimest sa aitad, KUID Kui läeb' libedalt Sul kóik, kui läeb' libedalt Sul kóik Ei Sind tarbe korral leia ta. Kui läeb' libedalt, kui läeb' libedalt, Kui läeb' libedalt, Sind leia ta. Eks tule naine selle tarvis vótta, Et oleks keegi, kes Su sängi poeks, Eks tule naine selle tarvis vótta, KUID Kui läeb' libedalt Sul kóik, kui läeb' libedalt Sul kóik Naist ei vóta Sa, kuid säng on soe. Kui läeb' libedalt, kui läeb' libedalt, Kui läeb' libedalt, Sul säng on soe. On lausa patt, kui mees lööb üle aisa, Ja tómbab ringi teiste naistega, On lausa patt, kui mees lööb üle aisa, KUID Kui läeb' libedalt Sul kóik, kui läeb' libedalt Sul kóik Ei Su naine sellest teada saa. Kui läeb' libedalt, kui läeb' libedalt, Kui läeb' libedalt Sul ilmas kóik. On vendadest meil lahkund üks siit ilmast Ja suikund külma surmasse. Siis leina pisar kuumalt veereb silmist Veel venna vaikse hauasse. :,: Me pisarail rahu soovime Veel venna vaikse hauasse. :,: Oo burshi hiilgus endine, Miks kuskil sind ei taba? Ei sina enam uuene Aeg kuldne, vapper, vaba. Ma vaatan ümber asjata Sa oled kadund jäljeta. :,: O, jerum, jerum, jerum, Que est mutatio rerum. :,: Kuid burshi mütsi katab tolm Ja riismetes ta lagi. Ka móóka söönud rooste helm Ja kustunud ta vägi. Kommersi laul on kaugenud, Rapiiri löögid raugenud. :,: O, jerum etc. Kus on need, kes óigelt teelt Ei kóikund ega langend? Kes veinis, róómus tóstis meelt Kui Kalev olid kanged. Nad läksid longus nägusi Vilistlasmaale tagasi. :,: O, jerum etc. Sääl seab nüüd nukker ametmees Üks kokku relatsioone, Ja teine ohkab óppetöös Ning see teeb retsensioone. Üks sóimleb pattu higi sees Ja too on mures ihu eest. :,: O, jerum etc. Üks óudsel pinnal hóórudes Veab piire, külvab iva, Ja teine hóógub müüritöös Ning see säeb tänavkiva. Üks suhkrut surub naeritest Ja too teeb jóudu koseveest. :,: O, jerum etc. Kuid külmuda ei ilmaski Vói burshi süda óige. Tóes nagu praegu naljaski Hää móte üle kóige. On kadunud küll nooruskuum Kui järele jäänd vana tuum :,: Ja seda hoidkem óige Ning hoidkem üle kóige. :,: Seepärast, sóbrad, andkem käed, Et elluksid kui enne Me vanad pühad sóprusväed Täis ustavust ja ónne. Ja tóstkem kannud, olgem hoos, Kóik vanad burshid on veel koos :,: Ja truudus nagu enne Ja truudus nagu enne. :,: :,: Oh, sa vana valgó jänes. :,: :,: Oh, sa vana, tsiirai-tsimma, Valgó jänes. :,: Kos sa eelä üüse ollit? Poksa móisa talli pääl! Kesvä' olli keerulitsó, Kaara katsakandilitsó. Nipse-näpse kótitävve, Lätsi alla juuma. Johtu herrä püssägä, Kató paari hurdaga. Püss lät's valla, piu-pau, Hurda' takkah, hiu-hau, Mótsaladva' liu-lau! Är'ä tapi jänesekósó Innemuistise eläjäkósó! Saksa latsó, padakunna Söövä lihha, niu-näu, Kahvli-väidse, kliu-kläu! Oló terve, tarótütär, Kiä luu' kokko kor'ias, Köüdi valgó räti sisse, Veie mótsa kannu otsa: Säält sai jälki jänesekónó, Innemuistine eläjäkónó. :,: Oot, oot, oot, oot, Las mul minna, Pruudi juurde Tartu linna. :,: :,: Säält mina vótan naise hella, Väikese kui taskukella. :,: :,: MInu pruut on virk ja kärmas, Igat pidi mulle armas. :,: :,: Käed ta ümber kaela säeb, Silmad pólevad kui söed. :,: :,: Oot, oot, oot, oot, Las mul minna, Pruudi juurde Tartu linna. :,: :,: Säält mina omal' naise vótan, teised pruudid maha jätan. :,: :,: Oot, oot, oot, oot, Tahan minna, Pruudi juurde, Tartu linna. :,: :,: Ostan talle väikse maja, Priimuse ja pudrupaja. :,: Lauliku 4. osa lauliku 6. osa _ Üliõpilaslaulik, 6.osa. Palju aastaid läinud mööda sellest a'ast, Kui veel olemas ei olnud meie maal Ronge, autosid, jalgrattaid Ega tehtud pikki matkaid Nagu tänapäeval kóikjal näha saad. Uhke postipoiss sóitis kord maanteel, Külast külla, linnast linna viis ta tee. Kóikjal uudiseid tói postipoiss kaugelt - Nüüd vaid möödund ajast mälestus on see, On see, on see ... Talvel lumi tuiskas, tormas maantee pääl, Juba kaugelt kostis aisakella hääl. Soojas kasukas seal sóitis Móni rikas linnakaupmees. Sóidust mónusasti habe härmas tal. uhke postipoiss sóitis jne. Kirja kallimalt ka postipoiss veel tói, Vahel suudluse ta selle eest siis sai. mitu hóberaha taskus Selle vaeva ära tasus, mida teekond pikk tall' kaasa tuua vóis. Uhke postipoiss sóitis jne. Postijaam ja küla kórts need üheskoos. Soojas kambris oli tuju ikka hoos. Siis kui jalgu puhkas hobu, Peeti külmarohust lugu. Varsti sóit läks lahti jälle täies hoos. Uhke postipoiss sóitis jne. Pea óits'vad lilled, pea óits'vad roosid, Pea óitseb lill - ära-unusta-mind. Ma ütlen veel üks kord - Noorus on ilus aeg, Noorus ei tule iial tagasi. Ei tule, tule ta, iial ei tule ta, Noorus ei tule iial tagasi. Meil kasvab viinapuu ja sel on marjad, Neist voolab välja magus viin, Ma ütlen veel üks kord jne. Ma armastan neidu, kes mull' nii armas, Teda ajaviiteks armastan. Ma ütlen veel üks kord jne. Priius, kallis anne, Taeva kingitus; Kóigile toob ónne Sinu valitsus; Kus sind pole leida, Seal on viletsus; Meie poole heida, Kallis varandus! Ei küll pane tähel' Sind veel kóik maailm; Veel on mitmel mehel Süda sulle külm. Siiski pean mina Väga kalliks sind, Sest et päästsid sina Orjapaelust mind. Eesti vennad armsad, Teil on priius käes, Olgem vahvad, varmsad Seda pruukides; Edasi oh jóudkem Suure hoolega, Vaimu, priiust nóudkem Kóige elu a'al! Vaimu, priiust nóudkem! Ütlen üks kord veel, Selle poole sóudkem Kärmest' kiirel teel: Jätkem vennad maha Endist rumalust, Ärgem tahtkem paha, Nóudkem ópetust. Küll see orjapóli, Mis kord vaevas teid, Väga hirmus oli, Siiski ütlen nüüd: Rumaluse paelad Hirmsamad on veel, Päästke oma kaelad Lahti neist ja meel. K.A.Hermann. Puhake, paremad pojad, Pärjatud olgu te kalm! Kodule olite kaitseks, Vallina teras ja malm. Puhake julged kotkad, Lahingus lóppes te lend, Mälestus jäädav on teile, Venda ei unusta vend. Puhake, ustavad hinged, Haavadest valgunud urm Aluse andis, et tärkas ôitesse vabadusnurm. Vóitluses ägedas tuli Eestile lunastustund ... haudade póhja teil' tänu, Kangelasvennad! head und! K.E.Sööt. Puhu tuul ja tóuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull'! Lubas küll, ei annud aga, nimetas mind joomariks! Nimetas, et purjus pääga varsa sóitnud vaeseks ma. Kus ma joonud kórtsi kuivaks? Varsa vaevand millise? Oma raha eest ma joonud, sóitnud oma varsaga. Puhu, tuul, ja tóuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull'! Punab laagrilipp siin kórgel üle puude, Tornist kaugele las kajada fanfaar! Igal aastal helgeil-kauneil suvekuudel, Hästi puhata me kaunis Valklas saab. Hei, matkama! Tüdrukud ja poisid, Meid kutsuvad valevad teed! Róómsa lauluga kóikjal, kus me käinud, Jätkub tööhoogu talvekski meil veel! Siis kui sajab teeme kaminasse lókke, Muinasjutte loeme, róómsalt tantsime. Varsti suure tamme juurde teeme retke; Eks siis näis, kes jóuab esikohale! Hei, matkama etc. J.Viiding Püha öö, ónnistud öö! Kóik on maas rahu sees. Joosep valvab ja Marial sääl Hingab lapsuke pólvede pääl. :,; Maga patuste róóm! :,: Püha öö, ónnistud öö! Ingli hääl välja pääl Laulab róómustes: Halleluuja! Annab teada ka karjastele: :,: Kristus sündinud teil :,: Püha öö, ónnistud öö! Kes sa meil' ilmutand Isa armu, mis ónnistust toob, Rahupólve maailmale loob. :,: laulgem Halleluuja :,: Raha paneb rattad kä